Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945 Püsinäitus

Püsinäitus „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.

Näitusel tõusevad omaette teemadena esile baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri seosed, piltide tähendus noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike hääl, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunst ning kohalike identiteedimaastike kujunemise lugu. Kõrge kunsti kõrval uuritakse harrastajate, hariduse, tarbegraafika ja disaini mõju visuaalsele identiteediloomele.

Videogiid

• 20 lühivideot, kus kunstnikud, kunstiajaloolased ning teised eksperdid kommenteerivad püsinäituse tähtsamaid teoseid ja teemasid.

Galerii

1 / 20

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

1 / 20

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Vaata

Tegevusleht peredele

Kumu uus püsiekspositsioon pakub rohkelt avastamisrõõmu tervele perele. Lastega peredele on näitusega tutvumisel abiks tegevusleht, millel ülesandeid nii individuaalselt mõtisklemiseks kui ka kogu perega ühiselt toimetamiseks. Tegevuslehe saate küsida muuseumi kassast või printida välja kodulehelt.

Näituse vaated

Galerii

1 / 10

1 / 10

Väljapanekud projektiruumides

Uusi vaatenurki kunstiajaloole pakuvad projektiruumid ja kaasaegsete kunstnike sekkumised näitusel.

Galerii

1 / 4

1 / 4

Installatsioonid kaasaegsetelt kunstnikelt:

Ruumiinstallatsioon “Puri”

Autorid: Neeme Külm, Tõnis Saadoja

Baltisaksa kunstis oli kõige tähtsam žanr portree. 18. ja 19. sajandil tähendas kunstikogu mõisahäärberis esmajoones perekonnaportreede galeriid. Portreedel on kultuurimällu jäädvustatud kohalik saksakeelne kõrgkiht ja valitsejad: Vene tsaarid ja keisrikoja tähtsad ametnikud, sõjaväelased, parunid ja literaadid, biidermeieriajastu tütarlapsed ja tanudes balti Tante’d, portreed interjööris ja maastikul perekonnad, lapsed ja koerad.

Mõisate pildigaleriid ja baltisaksa kultuurile iseloomulik nostalgia on andnud inspiratsiooni Neeme Külma ja Tõnis Saadoja ruumiinstallatsiooniks „Puri“, mis koondab 52 baltisaksa portreemaali hiiglaslikule seinapurjele.

Täname:
Eesti Kunstimuuseumi Sõprade Selts, Scandinavia tapeedisalong

Installatsioon “Blond”

Autor: Marge Monko

Teos kommenteerib blondi ja sinisilmse naisekuju domineerimist 1930. aastate visuaalkultuuris. Osalt seostub see juba 19. sajandi etnograafide ja kunstnike kujutistega heledapäistest eestlastest – eelkõige rahvarõivais neiu motiivina kandusid need üle 1930. aastatesse. Teisalt mõjutas tollaseid eelistusi Hollywood, kus ilu etaloniks oli tõusnud blond Jean Harlow, kellest ka Eesti ajalehtedes sageli kirjutati. 1930. aastate teisel poolel läks Eestiski moodi juuste blondeerimine. Heledat juuksevärvi tunduvad Eesti naised eelistavat ka tänapäeval.

Heledajuukselist ja siniste silmadega rahvarõivastes neidu on kujutatud ka mitmel Ants Laikmaa 1930. aastate pastellil. Kaudselt sarnanevad need portreed samal ajal Saksamaal levinud stiiliga, mis idealiseeris maalähedast eluviisi ja rassipuhtust.

Teose vorm on inspireeritud 19. sajandi antropoloogilistest portreedest ja nn Shirley-kaardist (fotodel nahatooni kalibreerimiseks kasutatav testtabel). Ka fotograafia ajalugu näitab kõnekalt heleda nahatooni eelistamist. Kuni 1980. aastateni kalibreeritigi foto- ja filmimaterjalid valdavalt heledanahaliste modellide järgi, nii et tumedamaid nahatoone kujutavaid fotosid oli raske õigesti säritada.

Noore naise profiilis ja kolmneljandikprofiilis kaksikportreele on lisatud fotograafias kasutatavad värviskaalad ja juuksevärvitabelid. Ka juuksevärvimisõpetus, värviring ja Munselli värvikaart osutavad laiemalt värvi- ja kalibreerimissüsteemide tähtsusele inimese kujutamise ning seeläbi ka identiteedi juures.

Täname:
Anu Konze, Merilin Perli, Katrin Rannaväli (E.M.A. modelliagentuur), Kaja Seppel, Eesti Kultuurkapital.

Meeskond

Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kadi Polli
Ruumikujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Näitusekujundajad: Raul Kalvo, Tõnis Saadoja
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik

Konservaatorid:
Isabel Aaso-Zahradnikova, Jelena Jurjeva, Maris Klaas, Margit Pajupuu, Sirje Säär, Allan Talu, Tõnu Uusküla, Aleš Zahradnik

Töögrupp:
Kaarel Eelma, Darja Jefimova, Ulrika Jõemägi, Juta Kivimäe, Madli Mihkelson, Anastassia Langinen, Sandra Lääne-Vent, Liisi Raidna, Renita Raudsepp, Elnara Taidre, Kristiina Tiideberg, Eda Tuulberg, Mari-Liis Vanem

Tõlkijad:
Kaja Kährik, Matthias Jost, Evelina Vedom

Toimetajad:
Kaja Kährik, Ester Kangur, Richard Adang, Jekaterina Lamus

Täname:
AkzoNobel, Eesti Kunstimuuseumi Sõprade Selts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Virumaa Muuseumid