Esileht esiletoodud ürituste ja näitustega

Kumu kunstimuuseum korraldab 7. juunil hoovifestivali, mis on on inspireeritud Kumu suures saalis mai keskel avatavast Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni isikunäitusest „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“. Muuseum kutsub 16–24-aastaseid noori esitama hoovifestivalile oma ideekavandeid, lisaks ootavad korraldajad toitlustajate ja elamusteenuseid pakkuvate ettevõttete ettepanekuid.

Kolmapäeval, 19. märtsil jõudsid Eestisse kaks väärtuslikku portreemaali baltisaksa kunstnikult Gustav Adolf Hippiuselt (1792‒1856). Hageri pastorit David Friedrich Ignatiust ja tema abikaasat Magdalena Christinat kujutavad portreed kuulusid Baltisaksa Seltsile. Et Hippiuse maalidel on Eesti jaoks suur kultuuri- ja kunstiajalooline tähtsus, otsustati kinkida need Eesti Kunstimuuseumile.

Kumu kunstimuuseumis avatakse 14. märtsil õdede Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei näitus „Õed Meid. Avangard ja argielu“, mis toob kolme omanäolise naiskunstniku loomingulise pärandi publiku ette sedavõrd suures mahus esimest korda. Näituse kuraatorid on Kai Stahl, Eha Komissarov ja Ulrika Jõemägi.

27. veebruaril toimub Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis arutelu teemal „Rahvusliku enesemääramise rahvusvahelised ajalood. Kogemus, representatsioon ja mälu“.

Kumu kunstmuuseumis avatud keha ja keskkonna põimitusest rääkiva näituse „Nad hakkasid kõnelema“ publikuprogrammi raames toimuvad kunstnike Eline Selgise ja Sofia Filippou tantsulavastuse „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ (2024) etendused.

Koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Eesmärgiga elavdada 20. sajandi esimese poole eesti kunsti valdkondadeülest uurimist ja tugevdada sellega tegelevate uurijate võrgustikke toob projekt kokku Eesti, Norra, Läti, Taani ja teiste riikide teadlased. Uurimisprojekti algataja on Eesti Kunstimuuseum, koostööpartnerid Lillehammeri Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikool.

15.‒16. veebruaril toimuva Kumu sünnipäevaprogrammi keskmes on Eesti kunst. Sünnipäeva puhul tutvustatakse muuseumi ainulaadseid Eesti kunsti püsiekspositsioone ning jutustatakse Urmas Lüüsi näituse „Härra N-i elu ja surm“ kaudu lugusid Eesti kodanluse sünnist. Suures saalis on avatud Enn Põldroosi ülevaatlik isikunäitus.

Tekstikirjutajatena on käesolevasse raamatusse panustanud kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, keskkonnasotsioloog Outi Autti ning kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve. Raamatu on kujundanud Tuuli Aule.

„Riiklik teenetemärk on tunnustus, mis on kõigiti ära teenitud. Kersti panust on tugevasti tunda muuseumi töös ja tegemistes. Aitäh, Kersti!“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis saab alates 7. veebruarist vaadata rahvusvahelist grupinäitust „Nad hakkasid kõnelema“, kus Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming kohtub Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.

Kumu kunstimuuseumis 2023. aasta sügisest 2024. aasta kevadeni toimunud näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ avanes 24. jaanuaril Riias Zuzeumi kunstimuuseumis, kus väljapanekuga tähistatakse Läti kunstiklassiku Maija Tabaka 85. sünnipäeva.