Otsi...

Näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“

Näitus üleval Kumu kunstimuuseumis kuni 9. augustini!

Eesti omanäolisema graafikakunstniku seni suurim retrospektiiv toob esile tema loomingu mitmekülgsuse ja terviklikkuse, näidates Vello Vinna graafika, eksliibriste, illustratsioonide ja plakatikujunduste fantaasiarikast kujundimaailma.

Näitusel lööb kaasa kuus nooremat kunstnikku – Kiwa, Mihkel Kleis, Krista Mölder, Brit Pavelson, Lilli-Krõõt Repnau ja Kristina Õllek –, kes suhestuvad Vello Vinna loominguga kaasaegse kunsti meetodite ja meediumite abil.

Vello Vinna (s. 1939) teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Tema oskus kasutada ruumi- ja kujundimänge, märgata detaile ja eri tähendustasandeid ning luua kõige selle põhjal uusi tervikuid pakub unikaalset vaatamiskogemust. Pildimängude kõrval leiab töödes aset leidlik sõnamäng ja heatahtlik absurdihuumor, läbi mille saab vaatajast kunstnikule kaasamõtleja ja tema loomingus osaleja.

Isikupärase kujundisüsteemi abil on Vello Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme: globaalsed sõjalised konfliktid, tehnikakeskse maailma mõju keskkonnale ja linnastumisega kaasnev võõrandumine. Kõike seda on ta teinud suure filosoofilise üldistuse kujul, mis mõjub aktuaalselt ka tänapäeval. Näitamaks Vinna loomingu mõju Eesti kunstis ja visuaalkultuuris, on tema tööd käesoleval väljapanekul asetatud dialoogi nooremate autorite teostega, millest enamik on loodud spetsiaalselt näituse jaoks. Vinna loomingu eri tahkudest on saanud inspiratsiooni graafik Lilli-Krõõt Repnau ja graafiline kujundaja Brit Pavelson, muusikud ja kunstnikud Kiwa ning Mihkel Kleis, fotokunstnik Krista Mölder ja installatsioonide autor Kristina Õllek. Tulemuseks on väga erinevad käsitlused: nii visuaalset kultuuri kui ka ühiskonnaprobleeme lahkavad, kriitilised ja poeetilised, uurimuslikud ja filosoofilised tööd.

Vello Vinna filigraanse trükigraafika ja eksliibristega paralleelselt teostatud värvi- ja fantaasiakirevad raamatuillustratsioonid, plakatikujundused ning tervikliku teose potentsiaaliga kompositsioonikavandid demonstreerivad tema kujundimaailma järjepidevust, mis laieneb kujutava kunsti väljalt visuaalkultuuri valdkonda. Selle mitmekülgse maailma esitamiseks on näitusekujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja loonud ruumilahenduse, mis võimaldab nii üksikteoste detailset vaatlemist kui ka laiema perspektiivi korraga hoomamist. See keskkond võtab aluseks Vinna loomingu põhielemendi – sümmeetriaprintsiibi – ning toimib korrastatuse põhimõtet väljendava ruumilise kontseptsioonina. Rõhutades mitmetasandilisust, juhatab see ruum Vinna teoste dialoogide juurest eri kunstnike tööde vahel aset leidvate dialoogide juurde. Siinne näitus on hea võimalus tutvustada Eesti kunstiajaloo ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu ühte põnevat autorit ja ühtlasi luua talle laiemat konteksti.

Kuraator: Elnara Taidre
Näituse kujundus: Raul Kalvo, Helen Oja
Graafiline disain: Külli Kaats
Illustratsioonide seina kujundus: Brit Pavelson

 

Vello Vinn

Ofordid (1960.–1980. aastad)

Vello Vinna visuaalse keele üheks aluselemendiks on saanud joon kui graafika põhivahend ja algosis. Siin on põhivahendiks ofort – tehnika, mis võimaldab ja rõhutab graafilise joone peent kvaliteeti ja filigraansust. Tihedalt asetsevad jooned moodustavad keerulise joontemustri, mille kandmine graafikaplaadile on ülimalt ajamahukas, mitu kuud nõudev protsess, mis muudab ka graafikaplaadi omaette kunstiobjektiks. Teine võtmeelement – universaalse printsiibina toimiv sümmeetria – on kujunenud Vinna loomingus sümboolseks vormiks, mis keerulisusele vaatamata väljendab korrastatuse ja loogilisuse põhimõtet.

Vinna kujutised on sageli mitmetasandilised. Üks kujutis võib omakorda osutuda suurema kujutise osaks ning sõna ja pilt on omavahel seotud ja kasvavad teineteisest välja. Oma kujundimängudes on Vinn kasutanud visuaalse analoogia kaudu tekitatud metamorfoose. Näiteks meenutab avatud raamat teatud asendis lindu ja muutubki tiivuliseks tegelaseks, „Lugemissaali“ (1981) ingliks või pühakuks. Avatud raamat meenutab ka ust või väravat, toimides „Lugemissaali“ sissepääsuna, aga ka selle viilkatusena. Võtme keele ja kujutise põimumise leidmiseks annab autori enda põhjalik kommentaar ofordile „Lugemissaal“ telesaates „Pildi sisse minek. Vello Vinn“ (1986): „teopea“ tähistab teotahtelist lugejat, „pirnipea“ – seda, et raamatu autor on pannud pirni jne.

Vaata saadet

 

Kollaažid ja fotosöövitused (1960.–1990. aastad)

Paralleelselt oforditehnikaga on Vello Vinn katsetanud kummastavate kujundikoosluste loomisega fotokollaaži ja fotosöövitusel põhineva sügavtrüki tehnikates. Peaks möönma, et Vinna mitmele fotosöövitusele iseloomulik külma sõja aegne temaatika – võidurelvastamine ja tuumakonflikti ohud – pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Meie kaasaegne maailm meenutab aina rohkem 20. sajandi ulmeautorite teostes kirjeldatut, Vinna tööd aga seostuvad huvitaval kombel aastakümneid hiljem loodud ulmefilmide ja aurupunkti esteetikat.

 

Katsetused sügavtrükitehnikatega (2000.–2010. aastad)

Maaliga võrreldes kammerlikumale graafikale võimaldab seeriapõhimõte idee või narratiivi arendamist mitmeosalises töös. Vello Vinna mitmiklehed toimivad tugevas dialoogis ja kindlas järgnevuses, eraldamatu kontseptuaalse ja visuaalse tervikuna. Alates 1980. aastate lõpust on kunstnik teostanud oma seeriaid kuivnõelas, söövituses või mõnes muus ofordiga võrreldes lihtsamas tehnikas. Need minimalistlikumad ja abstraktsemad fantaasiamängud pööravad ühiskonnateemade asemel rohkem tähelepanu kunstiajaloole. Sümmeetriaprintsiip kehtib siin kogu ansambli puhul: keskmise lehe kesktelg on ühtlasi kogu sarja keskteljeks.

 

Raamatuillustratsioonid ja meened

Kujutise ja teksti kahekõnet jätkab Vello Vinn oma raamatugraafikas. Tema illustratsioonid on lihtsamad ja lopsakamad kui graafilised lehed, kuid pole nii lapsemeelsed, nagu esmapilgul võiks arvata. Isikupärased nutikad sõnumid on kodeeritud ka kõige lihtsamatesse illustratsioonidesse, nagu embleemid värviraamatus „Loomi“ (1971): lõvi – kuninglik kroon; meelemb karu – mesilane; hiirepüüdja kass – hiirelõks. Üks tuntumaid Vinna illustratsioonitöödest valmis Aino Perviku raamatule „Umbluu“ (1980), mille absurditunnetus jätkub psühhedeelselt groteskses visuaalses osas ja ilmeka visuaalse kehastuse leiavad ka kalambuurid, muuhulgas palindroom „lammas-sammal“.

 

Plakatid ja väikegraafika (1970.–1990. aastad)

Võrreldes graafiliste kompositsioonidega on Vello Vinna plakatid lihtsamad ja monumentaalsemad, kus kujutised toetavad tekstiosas esile toodud sõnumeid. Tähelepanuväärsed on keelemängud plakatitel, kutsudes heatahtliku huumori kaudu üles tõsisemale diskussioonile, näiteks „Pargis mitte parkida“, „Roheline tee rohelusse“, „Mets ei tohi metsistuda“ jne. Tähelepanuväärsed on ka intiimse väikegraafika žanri kuuluvad Vinna eksliibrised. Need on teravmeelsed embleemid, mis sünteesivad omaniku ees- ja perekonnanime ning mitmete eluseikade, erialade ja huvidega seotud motiivid. Näiteks graafik Urmas Ploomipuu eksliibris tsiteerib ja ühtlasi tõlgendab omaniku loomingut: Ploomipuule iseloomulikult kujutatud muruvälja kohal hõljuvad kerakujulised motiivid tema teosest „Pallid küla kohal“ (1979), koondudes vapikujutiseks initsiaalide ja kunstiriistadega.

 

Kompositsioonikavandid (1990. aastate lõpp – 2010. aastad)

Vello Vinna kompositsioonikavandeid kui kunstniku rikka kujutlusvõime järjekordseid tunnistajaid võiks käsitleda eraldi kunstivormina. Lõpetatud teose potentsiaaliga väikesed kompositsioonid, mis on hoolikalt läbi töötatud viltpliiatsiga, esitlevad poolabstraktseid kujundeid ja situatsioone ning moodustavad omavahel ka suuremaid diptühhone, triptühhone jne. See on kunstniku labor, milles sündivate ideede muljetavaldav arv ületab oluliselt lõpliku teostuse leidnud teoste hulga.

 

Kaasaegsed kunstnikud

Näitusel lööb kaasa kuus nooremat kunstnikku – Kiwa, Mihkel Kleis, Krista Mölder, Brit Pavelson, Lilli-Krõõt Repnau ja Kristina Õllek –, kes suhestuvad Vello Vinna loominguga kaasaegse kunsti meetodite ja meediumite abil.

Mihkel Kleis

Muusiku ja kunstniku Mihkel Kleisi (s. 1977) visuaalne looming on paljuski inspireeritud Vinna lasteraamatutele teostatud illustratsioonide sümmeetriast ja fantastilisest kujundistust, aga ka õudus- ja ulmefilmidest. Kleisi loodud kujundimaailm on leidnud väljenduse maalis ja graafikas, kollaažides ja graafilistes kujundustes. Käesoleva näituse jaoks valmis kohaspetsiifiline maal, mis tähistab Kleisi kujundimaailma laienemist tegelikku ruumi.

 

Brit Pavelson

Ka graafilise kujundaja ja illustraatori Brit Pavelsoni (s. 1986) teos Naised kaltsukas“ on olemuselt ruumiline. Pavelson astub dialoogi Vello Vinna loomingu verbaalse osaga: tema kontseptuaalses tapeedis põimuvad ja kõnelevad vaikselt omavahel tekst ning kujundid. Kujundajana leiab Pavelson inspiratsiooni muuhulgas käsitöös, mis pole tänapäeva minimalistliku disaini poolt kuigi heakskiidetud. Samas peitub vanaema heegeldatud pitslinikus ehk rohkemgi algupära ja ajalugu, kui me ise seda arvata oskame. Brit Pavelsoni ja Mihkel Kleisi tööde vahel on näitusel tekkinud põnev dialoog – lisaks malemustriga mängudele, huvitab mõlemat autorit sõlmedes ja põimumistes peituv ebakorrapäraste struktuuride väljenduslik potentsiaal.

 

Kristina Õllek

Kristina Õlleki (s. 1989) installatsioon Uue ajastu Nautilus“ valmis Kati Ilvese kureeritud näituse „Üle voogava silmapiiri“ jaoks (2018, Le Lieu Unique’i kunstikeskus). Võttes lähtepunktiks Vello Vinna teose „Raketid“ (1971), kus sulanduvad kosmosereisi ja jätkuvalt rohkeid saladusi endas peitva veealuse maailma temaatika, liikus kunstnik Jules Verne’i ulmekirjanduse kaudu tänapäeva mereuuringute juurde. Ajalooliste ulmenarratiivide lahustumist tänapäeva tehnikakeskses maailmas käsitlenud näituse raames tõi tema esile, et Verne’i raamatus „Kakskümmend tuhat ljööd vee all“ ennustatud merepõhja kaevandamine muutub kaasajal utoopiast düstoopiaks, seades ohtu merepõhja unikaalseid elukooslusi.

 

Lilli-Krõõt Repnau

Graafikakunstnik Lilli-Krõõt Repnau (s. 1982) töötab sarnaselt Vello Vinnaga sageli sügavtrükis, ühendades teadlikult traditsioonilist graafikatehnikat ja kaasaja düstoopiaid. Näitusel olevad kompositsioonid valmisid küll teistes tehnikates, kuid oma rõhutatult sümmeetrilise ülesehitusega osutavad selgelt Vinna graafikale kui olulisele taustateadmisele. Ka Repnau linnakeskkonna käsitluses on kokkupuutepunkte Vinna linnaruumi tõlgendustega: sellest võib välja lugeda viiteid nii võõrandumisele kui ka, sarnaselt Kristina Õlleki teosele, looduse kahjustamisele – antud juhul uute arenduste, nt Reidi tee nimel.

 

Kiwa

Heli-, teksti- ja visuaalkunstniku ning kirjastaja Kiwa (s. 1975) lähtub „ilma teosteta kunstnikuks“ olemise põhimõttest, hoidudes uute kujutiste loomisest. Tema maalid rakendavad kontseptuaalse vea meetodit, dekonstrueerides ja rekonstrueerides Vinna teoseid. Sellist kujutiste taaskasutust võib kõikvõimalikust pildilisest infost üleküllastunud maailmas nimetada visuaalseks ökoloogiaks – vaataja vastupanuvõimet säästvaks meetodiks, mis samas rikastab olemasolevaid kujutisi uute tähendustega. Kiwa ja Ragnar Neljandi koostöös valminud installatsioon võtab aluseks Vinna graafika ja raamatu „Umbluu“ illustratsioone, võimendades nende sümmeetriaprintsiipi – ruumid ja kujundid hakkavad lõpututes peegeldustes elama omaette elu.

 

Krista Mölder

Fotokunstniku Krista Mölderi (s. 1972) installatiivne seeria „On nurki, kust ei pääse enam välja“* keskendub muuseumifondis säilitatavatele Vello Vinna graafilistele töödele: raamimata lehtede avatusele ja haprusele ning vaatamiskogemuse ajalikkusele. Soovides pikendada erilist vaatamishetke, osutab autor selle puhtale potentsiaalile ja võimendab seda teiste, tema jaoks sarnast tähendust väljendavate kujutistega. Potentsiaali vaikset kõnelust jätkavad Kumu töötajate pime ja tühi puhkeruum ning naelutatud liblikatega vitriinkast, muutudes valguse kohalolu ning varjude ja peegelduste varjatud elu kaudu võimalikkuse kehastuseks. Nõnda sünnib poeetiline ja fenomenoloogiline käsitlus, mis osutab vastupanu kogemuse kaduvusele ja aja mööduvusele.

*Mais il y a des angles d’où l’on ne peut plus sortir. – Pierre Albert-Birot. Poemes a l’autre moi. 1927

 

 

Raamat Vello Vinn ja näituse meened

empty-image

Näitusega kaasneb raamat (eesti ja inglise keeles), mis on esimene Vello Vinna loomingut käsitlev monograafiline trükis. Lisaks kahele Vinna loomingut avavale artiklile leiab raamatust kunstniku põhjaliku biograafia, mahuka teoste reproploki ja bibliograafialoetelu. Raamat on saadaval meie e-poes!

Tutvu ka näitusega kaasnevate meenete ja reprodega!

.

Toetajad

Eesti Kultuurkapital

Täname

Raili Vinn, Andreas Trossek, Jüri Hain, Triin Tulgiste, Ave Leidmaa, Francisco Martínez, Marika Agu, Heli Hinto, Villem Valme, Temnikova ja Kasela galerii

Ole kursis meie suvesündmustega!

Liitu uudiskirjaga siin!