Tagasi kalendrisse

Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja eksperimendid helis ning keeles

Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja eksperimendid helis ning keeles

Aeg: 04.09.15–03.01.16  11:00–18:00
Asukoht: Kumu näitusesaalid

4. korrus, B-tiib

Näitus annab ühe võimaliku ülevaate heli, keelt ja teksti ühendavatest kunstilistest praktikatest alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Temaatika mitmekesisus on läbi aastakümnete andnud loomingulist ainest nii eksperimentaalsetele heliloojatele, nagu John Cage ja Udo Kasemets, kui ka kunstnikele, nagu Hugo Ball, Isidor Isou, Ilmar Laaban, Öyvind Fahlström, Jaan Malin, Roomet Jakapi ja KIWA.

Kõlaluule kui žanr tõukus soovist eemalduda keele tavapärastest struktuuridest ja traditsioonilisest semantilisest kommunikatsioonist ning luua nende asemele mitteverbaalseid suhtlus- ja väljendusvorme. Rakendati inimese hääleaparatuuri mitmekülgseid võimalusi – häälitsusi, hüüatusi, köhatusi, kõrihääli, väljamõeldud keeli, pominaid ja muud taolist. Ühesõnaga kõike, mida tavakeeles peetakse arbitraarseks, ent mis ometi kannab olulist rolli inimsuhtluse mitmekesistamisel. Mitteverbaalsed häälitsused leidsid samal ajal oma koha ka popkultuuris, näiteks skättimisega džässis.

Järjepidevatest keele ja heliga-häälega tehtud eksperimentidest võib rääkida alates dadaismi algusaegadest. Marcel Duchamp ja Kurt Schwitters olid eeskujuks John Cage’ile ja eelkäijateks kõlaluule olulistele arengule 1960. aastatel – kümnendil, mis tähistab selle loomingulise praktika kõige viljakamat algusaega. Antud perioodil sai hoo sisse ka Stockholmis Fylkingeni kunstiühenduses tegutsenud nn tekstihelikunstnike grupp, kellest kujunesid kõlaluule rahvusvahelised pioneerid ja kelle hulka kuulus ka Ilmar Laaban. Fylkingeni korraldatud festivalid ning tegevus trükiste ja heliplaatide väljaandmisel tegi Stockholmist kõlaluule ühe olulisema keskuse.

Sürrealisti ja luuletajana oli Ilmar Laaban mõjutatud dadaistide ja sürrealistide loomingust, samuti eksperimentaalkirjandusest. Laabanil oli kokkupuuteid nii Marcel Duchampi kui André Bretoniga, kelle ideed on põimitud tema mitmekülgsesse loomingusse. Laabani pärandi kaasaegne tõlgendaja ja edasiviija Eestis on Jaan Malin, kelle jõuline tegutsemine kõlaluule ja kirjanduse piirimail on olnud pidevalt esiplaanil. Klassikute eripalgeliste tõlgenduste seas on eksperimendid teksti ja heliga saavutanud tänapäeval väga laia haarde, hõlmates kõikvõimalikke väljendusvorme – alates suurtest lavastustest kuni intiimsete jutustuste ja videoluuleni.

Osalevad kunstnikud: Tomomi Adachi, AGF aka Poemproducer, George Aperghis, Hugo Ball, Lucas Battich, John Cage, Henri Chopin, Bob Cobbing, Marcel Duchamp, Öyvind Fahlström, Sten Hanson, Raoul Hausmann, Bernard Heidsieck, Ake Hodell, Richard Hülsenbeck, Takahiko iimura, Isidor Isou, Roomet Jakapi, Marcel Janco, Bengt Emil Johnson, James Joyce, Raivo Kelomees, Kiwa, Ilmar Laaban, Jaan Malin, Ladislav Novak, Robert Pohle ja Martin Hentze, Cia Rinne, Kurt Schwitters, Gertrude Stein, Tristan Tzara, Robert Wilson.

Kuraator: Ragne Nukk
Kujundaja: Taavi Tulev
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler
Helikujundus ja tehniline teostus: Taavi Tulev, Ekke Västri

Täname: Frédéric Acquaviva, Antione Spennato, Robert Wilson, Ruhrtriennale, Sharon Avery-Fahlström, Teddy Hultberg, Fylkingen.

 

Ilmar Laaban. 1985. Foto: Curt Lundberg