fbpx
Otsi...
17.02.2021 – 31.12.2021

Projektiruum II: Erinevuste esteetika

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
10 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    20 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    7 €
  • Aastakaart: Kumu kunstimuuseum
    45 €
  • Ühispilet: kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid
    28 €
  • Ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Kadriorus
    18 €
  • Pere-ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Kadriorus
    32 €
  • Kinkepilet: Kumu kunstimuuseum
    10 €
  • Aastakaart: Eesti Kunstimuuseum
    101 €
  • Pere-kinkepilet: Kumu kunstimuuseum
    20 €
  • Pere-ühispilet: kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid
    45 €
  • Toetan Eesti Kunstimuuseumi virtuaalprojekte
    5 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    12 €
Andrus Johani. Mehe portree. Detail teosest. 1937. Eesti Kunstimuuseum
empty-image
17.02.2021 – 31.12.2021

Projektiruum II: Erinevuste esteetika

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
10 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    20 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    7 €
  • Aastakaart: Kumu kunstimuuseum
    45 €
  • Ühispilet: kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid
    28 €
  • Ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Kadriorus
    18 €
  • Pere-ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Kadriorus
    32 €
  • Kinkepilet: Kumu kunstimuuseum
    10 €
  • Aastakaart: Eesti Kunstimuuseum
    101 €
  • Pere-kinkepilet: Kumu kunstimuuseum
    20 €
  • Pere-ühispilet: kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid
    45 €
  • Toetan Eesti Kunstimuuseumi virtuaalprojekte
    5 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    12 €

Asukoht: 3. korrus, A-tiib, projektiruum II

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusest “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945”.

Näitus vaatleb rassiteema ja rassierinevuste kujutamist eesti kunstis 1920.–1930. aastatel. Eesti Vabariigi kiire sünd 1918. aastal muutis põhjalikult ja pöördumatult eestlaste sotsiaalset staatust. Värske riigi kosmopoliitsete kodanikena said nad maailma tunnetada viisil, milleks neil varem võimalust ei olnud ja mis muutis ka eestlaste enesetaju.

Euroopa imperialismi üleilmne haare hõlbustas ja sagendas ka eestlaste kontakte Aafrika, Aasia ja Ameerika rahvastega. Nende kohtumiste käigus saadi aru, et üldised rassikategooriad on olulisemad kui konkreetsed riigid või rahvused: kõik troopikamaade päritolu tumedanahalised inimesed on „mustad“, heleda nahaga eestlased aga „valged“. Kunstnikud võtsid nähtavaid rassierinevusi kui võimalust kujundada ümber esteetiliste kategooriate – ilu ja inetuse seniseid piire. Oma objekti ilusa, ihaldusväärse, inetu või eksootilisena kujutades tegid eesti kunstnikud valikuid, mis polnud kaugeltki neutraalsed ja kajastasid muutuvaid väärtusi inimväärikuse mõtestamisel.

Eriti nähtavaks muutus mustanahalisus maailmasõdade vahelise aja popkultuuris. Tollal saabus Euroopasse arvukalt afroameeriklastest artiste, kes levitasid oma kultuuri, eelkõige džässi. Ka eestlased seostasid kohvikute, klubide, teatrite, tsirkuste, laatade ja väljanäituste mõjul rassierinevusi just meelelahutusega. Ent sellise meelelahutuse juured peitusid orjanduses ja sundrändes. Nii lõid need moodsad etendused keeruka tähendusruumi, kus mitte-Euroopa päritolu rahvarühmade vabanemine ja uued võimalused põimusid rassilise karikeerimise ja liialdamise eri vormidega. Kõige kurikuulsamaks said nn blackface-etendused: valged esinejad võõpasid näod mustaks, et mustanahaliste kulul meelt lahutada. Sel moel alandatud ja naeruvääristatud rahvad ei pidanud sääraseid etteasteid naljakaks ega vastuvõetavaks, kuid artistid teadsid, et rassilistest eelarvamustest tõuseb tulu.

Alateemadeks „Iha“, „Ilu ja inetus“, „Meelelahutus“ ning „Ajatu idamaa“ jaotatud näitus kutsub külastajat arutlema selle üle, kuidas ajaloolised rassipildid on mõjutanud tänapäevagi ulatuva ebaõigluse kujunemist. Seda arutelu loodame süvendada ka eksperimendiga, mille käigus oleme muutnud osa teoste etikette: varasemate diskrimineerivate ja võõrapärasust rõhutavate pealkirjade kõrval on esitatud uued ja neutraalsed.

Kuraator: Bart Pushaw
Näituse kujundus ja graafiline disain: Jaanus Samma
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tõlkija: Kaja Kährik

Näituse töögrupp:
Darja Jefimova, Anastassia Langinen, Margit Pajupuu, Villu Plink, Aleš Zahradnik, Elnara Taidre, Kristiina Tiideberg, Tõnu Uusküla

Täname:
Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajaloomuuseumi Teatri- ja Muusikamuuseum, Hiiumaa Muuseum, Tartu Kunstimuuseum, Rogelio Cerezo, Anna Antane, Merit Pai