Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel 25.04.2024 – 25.08.2024

Suhtumine seksitöösse on läbi aegade olnud tugevalt seotud ühiskondlike ja isiklike moraalinormidega. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti kunstnike looming 1920.–1930. aastatest, mis oli seksitöö kujutamise omamoodi kõrgaeg – ei varem ega hiljem pole see teema olnud eesti kunstnike seas nii populaarne.

Projektiruumi näitusel on väljas üle 50 teose, valdavalt graafika, joonistused ja akvarellid. Esindatud on üle 20 kunstniku, nende seas Eduard Wiiralt, Gori, Natalie Mei, Ado Vabbe, Voldemar Kangro-Pool, Jenny Uttar, Aino Bach, Aleksander Promet, Erik Obermann, Oskar Kallis jt.

Näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“ on osa Magdaleena Maasiku 2024. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst.

Teosed näitusel

Galerii

1 / 6

1 / 6

Kuraator Magdaleena Maasik näitusest:

Kuigi seksitöö tekitab tänapäevani vastakaid arvamusi, on seksuaalteenuste müüki alati elatusallikana kasutatud ning läbi aegade on see nähtus vähemal või rohkemal määral pakkunud ainest ka kunstnikele. Renessansist romantismini viidati seksitööle valdavalt idealiseeritud mütoloogiliste nümfide või eksotiseeritud haaremistseenide kaudu, ent 19. sajandi lõpus hakkasid kunstnikud teemale lähenema aina realistlikumalt.

Hoogsalt moderniseeruva Euroopa tuledesäras metropolid meelitasid enda rüppe nii inspiratsiooni otsivaid kunstnikke kui ka linnast paremat teenistust lootvaid seksitöötajaid, kelle hulk oli tööstusrevolutsiooni ja linnastumisega mitmekordistunud. Nii juhtus, et moodsat elu kujutava impressionismi meelisaineseks said kiiresti bordellid, kabareed ja sealsed värvikad tüübid. Eriti populaarseks muutus seksitöö kujutamine 20. sajandi hakul Saksamaalt alguse saanud ekspressionismis ja selle sotsiaalkriitilisemates edasiarendustes, nagu verism ja uusasjalikkus.

Nende voolude mõjul ja tänu eesti kunstnike tihedatele kultuurisidemetele Saksamaaga jõudsid esimesed seksitööd kujutavad teosed peatselt siinse kunstipubliku ette. Nagu mujalgi, on nendel seksitööd eeskätt esitatud seksuaalteenuseid müüva naise kuju kaudu, kes võib teosel esineda nii meestele hukatusliku vampiiri, ihaldusväärse femme fatale’i, haigustest ja surmast lehkava hirmutise kui ka kannatava ohvrina. Seksitöötajate kõrval joonistuvad välja eri tüüpi kliendid, kupeldajad, bordellipidajad ja nn moraalihoidjad, kes kehastavad tolleaegse ühiskonna sageli kahepalgelist suhtumist seksitöösse ja seksitöötajatesse.

Näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“ on osa Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusest „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.

Kuraator: Magdaleena Maasik
Näituse kujundus ja graafiline disain: Else Mare Lagerspetz

Näituse töörühm: Richard Adang, Darja Jefimova, Klaire Kolmann, Kaja Kährik, Tõnis Medri, Marit Must, Laura Tahk, Kristiina Tiideberg, Uve Untera

Täname: Joosep Kivimäe, Aet Kuusik, Rebeka Põldsam