melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+ 10.11.2023 – 28.04.2024

„Kui keha ütleb Jah+“ on Hollandi kunstniku melanie bonajo isikunäitus, mis otsib vastust küsimusele, kas meie tänases üha enam kommertsialiseeruvas ja tehnoloogilises maailmas on veel kohta intiimsusel. Näituse keskne teema on puudutus, seda nii sõna otseses mõttes kui ka puudutus kui meie suhe üksteisesse ja meid ümbritsevasse maailma. Kunstnik leiab, et puudutusega saab mõjusalt ravida üksildust – seda tänapäeva epideemiat.

melanie bonajo teos „Kui keha ütleb Jah“ esindas Hollandit 2022. aastal Veneetsia kunstibiennaalil ja teeb nüüd ringreisi mööda Euroopa muuseume. Lisaks suurejoonelisele ja tundlikule biennaaliprojektile näeb näitusel kolme varasemat videoteost, et tutvustada melanie bonajo loomingut laiemalt. Kunstnik Théo Demans on koostöös bonajoga loonud videote juurde sensoorse ja mängulise ruumikujunduse, mille läbi kanduvad teemad ekraanidelt füüsilisse ruumi.

Näituse vaated

Galerii

1 / 9

1 / 9

Kuraator Maria Arusoo näitusest:

„Kui keha ütleb Jah+“ näitus toob kokku bonajo viimase kümne aasta eksperimentaalsed dokumentaalfilmid. Filmid käsitlevad intiimsuse ja kontakti otsimise teemat läbi väga laia spektri. Esindatud on näiteks ökofeministlik positsioon meid ümbritseva keskkonna suhtes, mida kunstnik lahkab oma varajases teoses „Matrix Botanica – Biosphere Above Nations“ (2013). Samamoodi erinevad põlvkondlikud aspektid, sh küsimus vananemisest ja üksildusest ning ühiskonnast n-ö välja kukkumisest, mis on vaatluse all teoses „Progress vs. Regress“ (2016), kus pea saja-aastased inimesed, kes on läbi elanud suured tööstuslikud, tehnoloogilised ja digitaalsed muutused, arutlevad, kuidas kaasaegsed leiutised on muutnud sotsiaalseid suhteid ning kuidas progressi müüt mõjutas ja mõjutab jätkuvalt suhtumist töösse, rahasse, aega ja ka inimsuhetesse.

Teoses „TouchMETell“ (2019) intervjueerib bonajo läbi mängu lapsi, uurides nende arusaama kehateadvusest ja soorollidest ning mille alusel nad otsustavad, mis on hea, mis halb, ning kuidas tekivad tabud. Teemat jätkab Veneetsia biennaalile loodud teos „Kui keha ütleb Jah“ (2022, kuraatorid Orlando Maaike Gouwenberg, Geir Haraldseth and Soraya Pol), mis kasvas välja bonajo pikaajalisest tööst intiimsuse uurimisel, kuid tõukus otseselt koroonapandeemia üksildusest, kus pidev veebisuhtlus lõi puudutuspõua. Video jälgib erineva kultuuritaustaga mittebinaarse ja kväär-identiteediga inimesi, kes jagavad intiimseid lugusid oma kehakogemustest ja tajudest ning loovad värvilise ja paljususest kantud ühisruumi. Selles usalduslikus keskkonnas eksperimenteeritakse puudutuse ja lähedusega, et saavutada oma isiklikku ja kollektiivset harmooniat.

Teosed näitusel

Galerii

1 / 11

1 / 11

Kunstnik oma teosest „Kui keha ütleb Jah“:

Armastust ei saa õppida üksi ning kui sina oled seda tundnud, on seda tõenäoliselt tundnud ka keegi teine. Oma kväär-ökoerootilises laagris kogesime ühiselt naudingute lummust, pühitsedes üksioleku asemel üksolekut, mis sündis meie kehade lähedusest. See oli paik, mida iseloomustas hoolimine ja loov kaos, paik, kus õppisime puudutuste kunsti, seadsime piire, andsime ja saime nõusolekuid, tegelesime veidrate teraapiatega ja tundsime tunnete ehedust.

 

Rõõmustame oma kehade soojuse ja meelelisuse üle, mis avab meile ukse olevikku. Esitades väljakutse kehade läheduse ja kauguse sotsiaalsele tingitusele, võimaldab see ruum hellust, sensuaalsust, alistumist ja mängulisust. Tegeleme Lääne diskursusest kaugemale mineva seksuaalsusega: mida meie genitaalid tähendavad meile endale ja teistele, eneseväljendus kui tervendusmeetod, kuidas meie kehamaatriks saadab ja saab informatsiooni läheduse ja puudutuse kohta ja kuidas see väljendub erinevates keeltes. Kas tajute ei ütlemise meelelisi dimensioone? Kuidas ennast tunnete, kui teie keha ütleb jah?

– melanie bonajo

melanie bonajo on Hollandi kunstnik, filmilooja, somaatiline seksuaalterapeut ja -koolitaja, puudutusteraapia treener ning immersiivseid kväärruume loov aktivist. Kunstnikku huvitavad peavoolust väljapoole jäävad kogukonnad, kes elavad või töötavad ühiskonna äärealadel, kas siis läbi kultuurilise tõrjutuse või normatiivsesse süsteemi mittekuulumise tõttu. bonajo loomingus on esil eetilise ja empaatilise kooseksisteerimise küsimused, kehapoliitika, võrdsus ning maailma ja iseenda alternatiivsed tajumisvormid.

Näitus on jätk Eesti-Hollandi koostööle 59. Veneetsia kunstibiennaalil, mil Holland andis oma ajaloolise paviljoni Eestile kasutada ja eksperimenteeris ise uues paigas. Sellest mitu aastat kestnud koostööst Hollandi Mondriaani Fondi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse vahel kasvas välja Kumu kunstimuuseumi näituseidee kutsuda melanie bonajo Eestisse. Kumu näitust on toetanud Mondriaani Fond.

Näitusel eksponeeritud videoteoste kogupikkus on 2 tundi ja 20 minutit.

Kuraator: Maria Arusoo
Ruumikunstnik: Théo Demans
Graafiline disain: Ott Metusala
Koordinaator: Inga Jaagus