fbpx

Otsing

Loeng „Uus-spirituaalsed liikumised 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani“ 18.04.2024 | 18.00

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
14 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
'Elisàr von Kupffer. Taevaminek. Detail. 1911. Õli. Elisarioni keskus, Minusio omavalitsus
Loeng või vestlus

Loeng „Uus-spirituaalsed liikumised 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani“

Üritusel osalevad üks näituse „Elisarion“ kuraatoritest ja Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Andreas Kalkun ning ajaloolane ja religiooniloolane Toomas Abiline.

20. sajandi alguses lõid Elisàr von Kupffer ja tema partner Eduar von Mayer uus-usundi – klarismi (sks klar „selge“), mis põimis kristluse, (antiik)filosoofia, idausundite ning Kupfferi ja Mayeri teadusmõtte elemente.

Ettekandes tuleb juttu suundumustest Euroopa ja Eesti vaimuelus 19. saj. lõpust kuni 20. saj. keskpaigani, mil vastukaaluks tööstuse ja tehnika kiirele arengule kogusid populaarsust spirituaalsust rõhutavad mõttesuunad: teosoofia, antroposoofia, okultism ja spiritism. Evolutsioonilise maailmavaate võidukäik tingis optimistliku usu inimkonna vaimsesse progressi, kus teadus ja religioon lähenevad ning avarduvad tunnetuse piirid. Inimkonda usuti ees ootavat helge tulevik, vaimsuse ja ühtsuse ajastu, mil ületatakse ühiskonnas valitsenud seisuslikud, rahvuslikud, rassilised ja soolised lõhed. Kahjuks paljus utoopiaks osutunud ideed andsid tugeva impulsi muutustesse kunsti ja religiooni vallas. Aatekaaslaste ühendustena tekkisid ka Eestis Teosoofia ja Antroposoofia seltsid, Hommikumaa Tähe Ordu, Eesti Metapsüühiline Selts ja Psüühiliste Uurimiste Selts, tegutsesid spiritismist inspireeritud kirjanikud ja kunstnikud. Usuvabaduse tingimustes nähti nüüd võimalust uute usuliikumiste loomiseks, mis kujundatud rahvuslikest ja isikupäraste eelistustest lähtuvalt.

Toomas Abiline (s.1964) on ajaloolane ja religiooniloolane, kes on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja religiooniantropoloogiat ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduse Instituudis kristlikku kultuurilugu. Ta töötab Tallinna Linnamuuseumis vanemkuraatorina ning on EELK Usuteaduse Instituudis lektor. Abiline põhiliseks uurimisteemaks on „Usulise pluralismi areng Eestis 1900 – 1940“. Lisaks on ta avaldanud artikleid ning kureerinud näitusi katoliikluse, islami ja uue vaimsuse ajaloost Eestis.

Andreas Kalkun on folklorist ja Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, kes on uurinud seto naiste laulupärimust ja õigeusutõlgendusi. Lisaks folkloorile ja rahvausundile on tegelenud ka Eesti kväärajalooga.

Näitus „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ toob kokku baltisaksa taustaga Elisàr von Kupfferi (1872–1942) antiigi ja renessansi mõjudega homoerootilised maalid ning eesti kunstniku Jaanus Samma (1982) teosed, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust ja kväärivad rahvakunsti. Kõrvutustes tõusevad esile sajandeid saksakeelse eliidiga kõrvuti elanud talupoegade suhted oma valitsejatega, võõristuse ja iha segunemine, mäng kõrge ja madalaga. Jaanus Samma on näituse jaoks loonud uue videoteose „Õndsate selge ilm“. Seda täiendab Karl Joonas Alamaa maalähedane installatsioon „Piiratud lõbu“.

Üritus on osa näituse „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ publikuprogrammist.