fbpx

Otsing

Kunstirevolutsioon 1966 17.04.2015 – 16.08.2015

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
14 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Jüri Arrak. Laava. 1966. Eesti Kunstimuuseum
Jüri Arrak. Laava. 1966. Autori omand
Näitus

Kunstirevolutsioon 1966

Asukoht: 4. korrus, B-tiib

1966. aastal toimus Tallinnas ja Tartus mitmeid näitusi, kus välja pandud teosed tõid nähtavale tollases kunstis ilmnenud uued ideed ja strateegiad: Tartu kunstnike kevadnäitus, näitus „Maal. Graafika. Foto” Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu fuajees, noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones, Ilmar Malini uute tööde väljapanek Kunstisalongis ning Elmar Kitse näitus Tartu Kunstnike Majas. Ehkki uued suunad eemaldusid julgelt ametlikust nõukogude kunsti kaanonist ja põhjustasid elava poleemika, ei pidanud ametivõimud siiski õigeks noorte kunstnike eksperimente ja otsinguid otseselt takistada. Nende näituste koosmõjul nihkus piir tollases kunstis lubatu ja keelatu vahel ning avardus arusaam sellest, millist kunsti võib pidada realistlikuks. Samuti andsid need väljapanekud lootust, et nõukogude ühiskonnas on võimalik kunstile seatud reegleid mõningal määral painutada, ning selle lootuse toel ei kujunenud Eestis (erinevalt näiteks Moskvast) välja põrandaalust kunstimaailma.

„Kunstirevolutsioon 1966” keskendub 1960. aastate Eesti noore kunstnikepõlvkonna huvile maailma ja inimese uuelaadsete, senisega võrreldes mitmekihilisemate kujutusviiside vastu. Need kujutusviisid lähtusid sageli sürrealismi meetoditest ning lähenesid abstraktsele kunstile, kasutasid nii geomeetrilisi kui ka loodusest tuletatud vorme, näitasid igapäevasest erinevaid mikro- ja makromaailmu, osutasid inimese olemuse ja tegevuse salapärastele dimensioonidele. Kõik need suunad kajastasid ühel või teisel viisil oma sünnikeskkonda ning sellega kohandumise viise – reageerisid üleratsionaliseeritud ühiskonna ühemõttelisuse nõudele, subjektiivse allasurumisele kollektiivse kasuks, otsisid ametliku ideoloogia ettekirjutustega võrreldes teistsuguseid viise elamise mõtestamiseks, kuid samas pöördusid ära sõjajärgsete aastate traumaatilisest elutunnetusest ning olid kantud nii kaasaegsuse kui ka välismaailma ihalusest.

Väljas on 1966. aasta näitustel eksponeeritud teosed ning samuti neil näitustel osalenud kunstnike veidi varasemad ja hilisemad tööd, ka sellised, mida tol ajal avalikult ei näidatud. Näituse eesmärk on palju tähelepanu pälvinud 1960. aastate lõpu asemel fookusesse tõsta mõnevõrra varasem aeg, mis toob nähtavale kunsti hübriidsuse, eri vorme võtvate ideede ja eri sisusid omandavate motiivide ringlemise. Vähemtuntud materjali hulgas väärib eraldi äramärkimist fotorühmituse Stodom loomingu kaasamine Eesti kunsti ajalukku. Paratamatult on tegemist subjektiivse vaatega on 1966. aastal toimunule – tollased näitused ei ole rekonstrueeritud, vaid neid on tõlgendatud lähtuvalt praeguse vaataja ning kunstiajalookirjutuse huvidest ja kogemustest.

Kunstnikud:
Jüri Arrak, Tatjana Dobrovolskaja, Andrei Dobrovolski, Kristiina Kaasik, Elmar Kits, Raivo Korstnik, Tõnis Laanemaa, Malle Leis, Ilmar Malin, Olav Maran, Boris Mäemets, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Jüri Palm, Enn Põldroos, Kaljo Põllu, Henn Roode, Evi Tihemets, Peeter Tooming, Aili Vint, Tõnis Vint

Näituse kuraator: Anu Allas
Näituse kujundaja: Kaido Ole
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

Täname:
Margus Kiis, Jüri Hain, Kadri Jõgeva, Jaan Malin, Simmo Põllu, Eva Vint, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum

Toetaja: 
Eesti Kultuurkapital