Kristi Kongi. Kromaatiline triiv
Maalikunstnik Kristi Kongi mastaapne isikunäitus on Kumu kunstimuuseumi juubeliaasta üks tähtsündmusi. See on esimene Eesti naiskunstniku isikunäitus Kumu suures saalis ja eksponeeritud on spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks valminud uued teosed. Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.
„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.
Teosed näitusel
Galerii
Kuraator Ann Mirjam Vaikla näitusest:
Kristi Kongi kunstnikupositsiooni iseloomustab protsessuaalsus ja afektiivsus, mis avaldub pidevas liikumises olekus ning piiride nihutamises või nende kaotamises. Kunstniku teekond sai alguse 2010. aastal, mil ta kasutas isiklike mälupiltide edasiandmisel realistlikku kujutamislaadi ning samal ajal ei puudunud ka tundlikkus kohaspetsiifikaga töötamisel. Aja jooksul üha abstraktsemate käsitlusviiside poole liikunud Kongi kunstnikupraktika läbivaks jooneks on värvi, valguse ja ruumi ning nendevaheliste suhetega töötamine. Hilisem sõna kaasamine, peaasjalikult teoste pealkirjade kaudu, moodustab värviruumi kõrvale omaette süsteemi ja märgib isiklike teemade juurde naasmist. Kongi looming hõlmab tehnikaid alates traditsioonilistest õli- ja akrüülmaalidest ning akvarellidest kuni maalitud ruumide ja installatsioonideni, mis tõukuvad huvist ja pühendumusest monumentaalmaali vastu.
Kristi Kongi looming on viimase kümnendi jooksul muutunud ja omandanud uusi tähenduskihte tänu näitustel osalemisele, residentuuridele ja arvukatele külaskäikudele Mehhikosse. Ruumiinstallatsioonide puhul on tähtis roll tehis- ja loomuliku valgusega manipuleerimisel, mis tihtipeale avaldub teoste asetamises muutuvate aastaaegade mõjuvälja. Kongi kasutab mitmesuguseid materjale, nagu pleksiklaas, puit ja kile, millele lisanduvad sellel näitusel keraamilised plaadid ja vitraaž.
Näituse pealkirja „Kromaatiline triiv“ esimene pool viitab kunstniku sõnul värviküllasusele, samal ajal kui „triiv“ lähtub poeetilisest olemisviisist kaardistamata territooriumil. Maalidest õhkub tumedust, kus puhtad spektrivärvid on asendunud maalähedaste toonidega, nagu purpur, pruun ja bordoopunane. Need, justkui põlevad maastikud, kõnelevad antropotseeni esteetikast, kus kollektiivne taju nii ökoloogilisest rahutusest kui ka ebakindlast sotsiaalpoliitilisest olukorrast on saanud kunstniku tajuilma kaudu kaasaegse maailma peegelduseks. Kongi värviküllased keskkonnad on samavõrd poeetilised kui poliitilised – need on käegakatsutavad ja selgepiirilised, ent samal ajal ka abstraktsed ja sõnulseletamatud. „Kromaatiline triiv“ pakub võimaluse enesekaotamiseks täies kohalolus.
Kristi Kongi (snd 1985) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2004–2008) maaliosakonnas, täiendanud end seejärel Lahti rakenduskõrgkooli kunstiinstituudis (Lahti University of Applied Sciences) Soomes ning lõpetanud 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalieriala magistrantuuri. Ta on pälvinud noore kunstniku preemia (2011), Sadolini kunstipreemia (2013), Konrad Mäe preemia (2017) ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2021). 2016. aastal nomineeriti ta Köler Prize’i kunstiauhinnale, aastatel 2022–2024 oli ta üks riikliku kunstnikupalga saajatest. Kristi Kongi on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Tema isikunäitused on toimunud Tallinna Kunstihoones, Tartu Kunstimajas, Kogo galeriis, Karen Huberi galeriis Mexico Citys ja mitmel pool mujal. Kongi teosed asuvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Patendiameti kogudes ning erakogudes üle maailma. Alates 2017. aastast tegutseb ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maaliosakonna dotsendi ja osakonna juhina.
Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Koordinaator: Anastassia Langinen
