Tagasi kalendrisse

Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood

<i>Force majeure</i>. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood

Aeg: 04.03.16–26.06.16  11:00–18:00
Asukoht: Kumu näitusesaalid

3. korrus, B-tiib

Eesti kunsti füüsiliselt nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool. See koosneb aja jooksul hävinud või kadunuks jäänud üksikteostest ja kunstnike tervetest loominguperioodidest, mille lood on siiani lahti kirjutamata. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhuslikkus ja ajaloosündmused kui force majeure. Ümbritsev reaalsus on saanud osaks kunstiteoste endi lugudest. Kuigi parimal juhul on info neist töödest meieni jõudnud vanade reproduktsioonide kaudu, on see n-ö mustvalge kunstiajalugu väärt enamat kui vaid kadumise konstateerimist. Teadmised Eesti kunstnikest ja nende loomingust ei tohiks piirduda ajalookeerise juhusliku valiku teel meie ajani säilinud osadega. Infokildude kogumine seni hämarate tsoonide kohta võib päevavalgele tuua uusi fragmente kunstnike elust ja neid ümbritsenud oludest, inimeste isiklikest suhetest kunstiteostega, institutsioonide rollist säilitatava valikutes ja loomulikult kunstiteostest endist.

Käesoleva näituse ning teksti eesmärgiks on anda ennekõike esmane ülevaade aastatel 1900–1945 kadunud, hävinud või hävitatud teostest. Kuna andmestik selle kohta, mida enam pole, on äärmiselt lünklik ning suuresti olematu, jäävad endiselt õhku paljud valged laigud. Ometi võib julgelt väita, et just nende 45 aasta jooksul kadus või hävis rohkem kunstiteoseid kui varem või hiljem. Eelkõige pillutasid vabariigi ajal loodud kunstiteosed laiali okupatsioonid ja sõda, sh eriti Tartu ja Tallinna pommitamine lennukitelt ja kahuritest, mis tõi kaasa mitmeid lugusid kunstiteoste hävimisest. Siinses esimeses katses valgustada eesti kunsti kadunud teoste keerulist temaatikat on seatud fookusse just sõja destruktsiooni käes kannatanud riiklikud ja erakogud ning tollase aja silmapaistvamate autorite looming, mille osakaal aastatel 1920–1940 tekkinud kollektsioonides oli kõige ulatuslikum.

Kuraator: Liis Pählapuu
Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib
Näituse installeerimise meeskond: Mati Schönberg, Valmar Pappel, Andres Amos
Heli: Külli Tüli, Mirtel Pohla

Fotod: Eesti Kunstimuuseumi arhiiv, Tartu Kunstimuuseumi fotokogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstiajalooline fotokogu, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv, Eesti Meremuuseum, Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline arhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, eraarhiivid.

Täname: Mai Levin, Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Peeter Talvistu, Pekka Erelt, Enn Kunila, Indrek Ilomets, Eero Epner, Tiit Jürna, Ulrika Jõemägi, Helen Melesk, Külli Kaats, Rita Kroon, Anne Untera, Renita Raudsepp, Kaidi Vahar, Liina Siib

Edmond Arnold Blumenfeldt. Notre Dame Pariisis. 1924. Hävinud