Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma 22.03.2024 – 08.09.2024

Näitus toob kokku baltisaksa taustaga Elisàr von Kupfferi (1872–1942) ja eesti kunstniku Jaanus Samma (1982) loomingu. Järvamaal Ambla lähistel sündinud Elisàr von Kupffer ehk Elisarion oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Ta tegeles kirglikult maalikunsti, kirjanduse, kunstiajaloo ja filosoofiaga ning lõi oma maailmatunnetusest kantud uususundi – klarismi (sks klar ‘selge’). Tänapäeval hinnatakse Kupfferit kui teerajajat, kes edendas sallivust tavapärasest erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste suhtes.

Elisàr von Kupfferi antiigi ja renessansi mõjudega homoerootilised maalid on näitusel dialoogis Jaanus Samma teostega, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust ja kväärivad rahvakunsti. Kõrvutustes tõusevad esile sajandeid saksakeelse eliidiga kõrvuti elanud talupoegade suhted oma valitsejatega, võõristuse ja iha segunemine, mäng kõrge ja madalaga.

Jaanus Samma on näituse jaoks loonud uue videoteose „Õndsate selge ilm“. Seda täiendab Karl Joonas Alamaa maalähedane installatsioon „Piiratud lõbu“.

Galerii

1 / 10

1 / 10

Kes oli Elisàr von Kupffer?

Elisàr von Kupfferi varasemad teosed pärinevad 1890. aastate Eestimaalt ja kujutavad talle olulisi mälupaiku – kodu Järvamaal Ambla doktoraadis ja hiljem Jootme mõisas, teisi lähikonna mõisaid, Põhja-Eesti muinsusi ja loodust. Pärast põgusaid õpinguid Berliini kunstiakadeemias sai temast Itaalias ja Šveitsis elades peamiselt iseõppijana „klarismi maalija“, kes lõi oma usundile ja maailmavaatele vastava pildimaailma.

Põhiosa tema pildiloomingust pärineb aastatest 1905–1930 ja pakub ohtralt paralleele vanema kunstiajalooga – nii antiigi kui ka renessanssiga –, aga ka saksa ja prantsuse sümbolismiga. Kupffer lavastab ennast sageli autoaktina, provotseerib alastusega ja hägustab teadlikult sugude piire.

Selline emantsipatsiooniline sooneutraalsus keha kujutamisel ja oma homoseksuaalsuse avalik tunnistamine paneb Kupfferi visuaalkultuuri ajaloos kultusliku teerajaja rolli. Seda tunnustas esimesena legendaarne Šveitsi kuraator Harald Szeemann, kes korraldas tema peateose, 25-meetrise panoraami „Die Klarwelt der Seligen“ („Õndsate selge ilm“) viimise Monte Verità fondi muuseumikompleksi Asconas, kus see on alates 2020. aastast pärast põhjalikku restaureerimist püsivalt eksponeeritud. Kumu näitusel näeb seda teost Jaanus Samma spetsiaalselt näituse jaoks loodud videoinstallatsioonis.

2023. aasta sügisel lõppes renoveerimine ka Elisàr von Kupfferi ja tema eluaegse partneri Eduard von Mayeri (1873–1960) kodumajas Sanctum Artis Elisarioni villas Lago Maggiore järve ääres Šveitsis. Villa kuulub kohalikule omavalitsusele ning seal tegutseb Elisarioni kultuurikeskus ja muuseum. Nemad ongi Elisàr von Kupfferi pärandi tänased valdajad ja seisavad hea selle rahvusvahelise tuntuse eest.

Teosed näitusel

Galerii

1 / 10

1 / 10

Galerii

1 / 6

1 / 6

Tunnusvisuaal

Galerii

1 / 2

1 / 2

Meeskond

Kuraatorid: Andreas Kalkun, Kadi Polli, Hannes Vinnal
Tehniline tugi: Tõnis Medri
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik

Näituse töörühm: Richard Adang, Kaarel Eelma, Kadi-Riin Haasma, Inga Jaagus, Kaja Kährik, Liina Lepik, Maria Lota Lumiste, Renita Raudsepp, Terje Tammearu, Kätlin Tischler-Süld

Täname: Comune di Minusio – Centro Elisarion, Fondazione Monte Verità, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, erakogud, Claudio Berger, Nicoletta Mongini