fbpx

Otsing

Avaldatud 12.06.2023 | 13.16

Legendaarsete naisgraafikute looming jõuab esmakordselt Kumu suurde saali

""
Marju Mutsu (1941‒1980). Pilk. 1976. Ofort. Eesti Kunstimuuseum

Kumu kunstimuuseumis 16. juunist avanev näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ avab 1960. aastate teisel poolel esile tõusnud eesti naisgraafikute loomingu uues valguses. Lisaks kunstnike mitmekülgsele suhestumisele tolleaegsete keskkondade ja olemisviisidega asetuvad loodud teosed ja neis käsitletud teemad tänasesse kunsti- ja ühiskonnapilti.

1960. aastate teisest poolest tõusis esile silmapaistev hulk naisautoreid, kes mitmel viisil uuendasid oma perioodi graafikat. Kumu kunstimuuseumi näitus toob sellises mahus esmakordselt kokku Concordia Klari (1938–2004), Silvi Liiva (1941), Marju Mutsu (1941–1980), Naima Neidre (1943), Kaisa Puustaki (1945), Marje Taska (1955), Vive Tolli (1928–2020), Aili Vindi (1941), Mare Vindi (1942–2020) ja Marje Üksise (1945) 1960.–1980. aastate loomingu.

„Näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ on sissevaade eesti naisgraafikute mitmekihilisse maailmatunnetusse. Nende teostes tuleb esile tähelepanelikkus ümbritseva keskkonna vastu, naiseks olemise erinevad tahud, läheduse, hoole ja intiimsuse väärtustamine ja nähtavaks tegemine, sõprus ning muud ühiskondlikud ja inimlikud teemad. Ehk pakub naisgraafikute rikkalik pärand praeguses ajas vastupidamiseks ja alternatiivide kujutlemiseks omalt poolt vajalikke vihjeid ja toetuspunkte,“ ütles näituse kuraator Eda Tuulberg.

Näitus on tinglikult jaotunud erinevateks peatükkideks. Läbi ruumi kulgedes avaneb inimese ja looduse suhe, erinevas võtmes kehakäsitlus, inimesele ühiskondlikult antud, aga ka isiklikult võetud rollid, suhestumine pärimuse ja folklooriga, inimese mõju keskkonnale ja selle tagasimõju, argireaalsuse poeesia, eksistentsi tumedad võnked, naisena elamise, emaduse ning vananemise mitmetine kogemus.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud raamat, millesse on koondatud oma laadilt, eesmärkidelt ja fookuselt väga erinevad tekstid ning raamatu peamiseks eesmärgiks on vaadelda näitusel esitletud graafikute loomingut tänapäeva perspektiivist.

Kunstnik Concordia Klari luulerea järgi nime saanud näitusel on kutsutud naisgraafikute ja nende teostega performatiivselt suhestuma nüüdisaegsed etenduskunstnikud Jette Loona Hermanis, Kaja Kann ja Keithy Kuuspu. Hermanis ja Kann loovad eksponeeritud graafikast inspireerituna uued performance’id, mida on võimalik näha eesoleval sügisel. Keithy Kuuspu ruumitundlikku etendust „Läbi kukkumine“ näeb osana näitusest Kumu kunstimuuseumi sisehoovis kahel korral: 17. juuni ja 19. augusti õhtul. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumise erinevaid määratlusi.

Näituse avaprogramm leiab aset laupäeval, 17. juunil.

Näitus on avatud 5. novembrini 2023.

Igatsuse aastatepikkust teed pidi
tulid sa,
et kõndida minuga koos ühe küla tänavail.
Taamal klirisevad lehmakellad
soepiima lüpsiviise
ja lambad pleegitavad
päikeses oma maavillakuid.
Su üksik tee kumab palverännakuna
läbi su silmaterade musta kuru,
aga kord lõpeb iga palve
ja saab teoks.
Concordia Klar (1960. aastad)

Kuraatorid: Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg
Näituse kujundus: Edith Karlson, Maria Luiga
Graafiline disain: Brit Pavelson
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse korraldaja: Tõnis Medri

Näituse töörühm: Richard Adang, Darja Andrejeva, Kaarel Eelma, Kaja Kährik, Margit Pajupuu, Renita Raudsepp, Brigita Reinert, Tiiu Saadoja, Kaidi Saavan, Agathe Marie Sarap, Mati Schönberg, Laura Tahk, Elnara Taidre, Anne Untera, Uve Untera, Madli Valk

Täname: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Narva Muuseum, Tartu Kunstimuuseum, erakogud, Kaarel Eelma, Taru Elfving, Eero Epner, Katrin Kivimaa, Krista Kodres, Erik Liiv, Silvi Liiva, Naima Neidre, Heigo Pikkas, Kaisa Puustak, Nikolai Põldroos, Koit Randmäe, Elo-Hanna Seljamaa, Kadi Soosalu, Marje Taska, Aleksander Tsapov, Maria-Kristiina Ulas, Aili Vint, Marje Üksine