Kumus avatakse Ando Keskküla suur retrospektiivnäitus „Tehnodeelia ja tegelikkus“
22. mail avatakse Kumu kunstimuuseumi suures saalis külastajatele Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivnäitus, mis hõlmab kunstniku loomingut 1960. aastate lõpust 2000. aastate keskpaigani. Näituse „Tehnodeelia ja tegelikkus“ kuraatoriks on kunstiteadlane Anders Härm ning näitusega kaasneb ka Keskküla loomingut põhjalikult tutvustav raamat.
Näitus tutvustab Keskküla loomingut kahe keskse motiivi kaudu. Ühelt poolt tegeles ta läbi mitme aastakümne kunsti ja tegelikkuse suhetega ning teisalt tehnoloogia mõjudega nii kultuurile kui ka inimesele ja tema tajudele. Näituse kuraatori Anders Härmi sõnul iseloomustavad Keskküla happening’e, joonistusi, maale, animafilme ja interaktiivseid (video)installatsioone vastandlikud mõistepaarid, nagu looduslik/tehnoloogiline, utoopiline/düstoopiline, psühhedeelne/reaalne.
1980. aastateni tegeles Keskküla tegelikkuse ja selle kujutiste suhete ning tehnoloogia mõjudega tajudele peamiselt maalikunsti ja animatsiooni vahenditega. 1990. aastatel muutusid tema loomingus valdavaks uued interaktiivsed (video)tehnoloogiad, mis võimaldavad vaatajat kaasata ning tema meeltega manipuleerida hoopis teisel moel. Keskküla elas erinevalt paljudest oma põlvkonnakaaslastest nii ühiskonnas kui ka kunstivaldkonnas 1990. aastatel toimunud murrangud üle võrdlemisi edukalt. Inimest, keskkonda ja tehnoloogiat puudutavad küsimused muutusid iseäranis aktuaalseks just siis – digitaalse pöörde ja internetiajastu algul. Keskküla loomingus avaldusid need teemad aga juba alates 1960.–1970. aastatest. „Keskküla adus, et käivitunud ühiskondlikud ja tehnoloogilised protsessid muudavad põhjalikult nii globaalseid suhteid kui ka inimest. Loodus ja tehiskeskkond, igapäevaelu digitaliseerituse määr, muutunud inimsuhted ja kommunikatsioon, meedia(piltide) usaldusväärsus ja manipulatsioonid tegelikkusega on teemad, mis nüüdsel ajal on aktuaalsemad kui kunagi varem,“ kirjeldab Härm kunstniku loomingut tänapäeva kontekstis.
Näitusel on eri rollides kaastegevad Ignar Fjuk, Jüri Okas, Avo Paistik, Urmas Pedanik, Kaljo Põllu, Ludmilla Siim, Andres Tolts, Heinz Valk, Ülo Õun jt. Näitus jääb külastajatele avatuks 13. septembrini.
Näitusega kaasneva raamatuga saab tutvuda siin.
Loe näitusest siin.