Kumu kunstimuuseumi projektiruumis avaneb kaasaegse kunsti näitus Johann Köleri ainetel

Tähistamaks esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri 200. sünniaastapäeva, avaneb 3. septembril Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis näitus „Köler 200. Tõlgendused“. Väljapanek on edasiarendus Viljandi Rüki galerii näitusest, kus Köleri loomingule pakkusid kaasaegseid tõlgendusi viis kunstnikku: Mihkel Ilus, Jass Kaselaan, Marge Monko, Tõnis Saadoja ja Johanna Ulfsak. Näituse edasiarenduse on kureerinud Tiiu Saadoja.

„Köler 200. Tõlgendused“ on kaasaegsete kunstnike dialoog neid huvitavate teemadega Köleri pärandist.

Maali- ja installatsioonikunstnik Mihkel Ilus otsib läbi materjali puutepunkti sajanditetaguse ja kaasaegse kunsti vahel. Ilus on loonud näitusele molbertid, mille õilispuidust osad on valmistatud Köleri-aegsete või veelgi varasema perioodi maalide vanadest alusraamidest, mis pärinevad Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonnast.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja teosed lähtuvad küsimusest, kuidas viidata maalides Johann Köleri akadeemilisele taustale ja samas kaasata perspektiiv, mida Köler omal ajal tegelikult kogeda ei saanud. Saadoja maalide eeskujuks on Köleri etüüdid lehestikest ja maastikest kui kõige ajatumast teemast tema töödes.

Skulptor Jass Kaselaan suhestub Johann Köleri loominguga läbi kahe teose. Betoonist pühakujud on inspireeritud Köleri religioossetest töödest ning skulptuur „Hiir“ tegeleb kunstniku portreepärandiga. Teos kuulub seeriasse „Portreed aastast 2026“, millega Kaselaan küsib, kuidas luua ja tõlgendada portreed, kui konkreetset portreteeritavat ei eksisteeri.

Fotokunstnik Marge Monko käsitleb Köleri „Ketraja“ näitel kunsti reprodutseerimist meediumikriitilisest perspektiivist, tuues esile, kuidas paljundatud kujutise lõplikku vormi mõjutavad nii fotograafilised kui ka trükitehnilised tingimused.

Tekstiilikunstnik ja disainer Johanna Ulfsak valis oma dialoogipartneriks Johann Köleri maali „Lorelei needmine munkade poolt“. Ulfsaki kangas on valmistatud traditsioonilisi käsitöövõtteid kasutades ja peegeldab kompositsioonilt Köleri maali.

Rüki galerii näituse edasiarendusena on Kumus kaasaegsete kunstnike tõlgenduste kõrval eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvad Johann Köleri teosed. Näitusel on väljas peamiselt Köleri etüüdid, mis võimaldavad jälgida kunstniku loomingulisi otsinguid. Nii saab näha Köleri teoste „Truu valvur“ ja „Lorelei needmine munkade poolt“ maalivisandeid, mida on avalikkusele harva esitletud.

Neljapäeval, 3. septembril kell 18 toimuval näituse avaüritusel tutvustavad kunstnikud Mihkel Ilus, Jass Kaselaan, Marge Monko, Tõnis Saadoja ja Johanna Ulfsak näituse jaoks valminud teoseid.

200 aastat tagasi sündinud Johann Köler (1826–1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstihariduse saanud maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portretistina. Pärast Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1855. aastal täiendas ta end muu hulgas Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias. 1861. aastal pälvis ta Peterburi Kunstide Akadeemialt akadeemiku ning 1867. aastal professori tiitli. Lisaks loomingulisele tegevusele võttis ta aktiivselt osa eestlaste rahvuslikust liikumisest, kuuludes nn Peterburi patriootide ringi. Paljud Köleri tuntumad teosed, nende hulgas vanemate portreed ja „Truu valvur“, on alaliselt eksponeeritud Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.

Näitus „Köler 200. Tõlgendused“ on Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avatud kuni augustini 2027.