Kumu 20

Pygmalioni müüdile viitava pealkirjaga rahvusvaheline grupinäitus „Galatea triumf“ vaatleb inimkogemuse muutumisi ja arenguid kultuuris ja ühiskonnas seoses uute tehnoloogiate pealetungiga.

Maalikunstnik Kristi Kongi (1985) mastaapne isikunäitus pakub immersiivset tajupõhist ruumikogemust. Näituseks valminud uute teoste põhielement on värv ning selle füüsilisel, emotsionaalsel ja semantilisel teel avalduvad tähendusväljad.

Pygmalioni müüdile viitava pealkirjaga rahvusvaheline grupinäitus „Galatea triumf“ vaatleb inimkogemuse muutumisi ja arenguid kultuuris ja ühiskonnas seoses uute tehnoloogiate pealetungiga.

Näitus mõtestab joonistuste, maalide ja päevikute kaudu reisimise tähtsust Karin Lutsu (1904–1993) elus ja loomingus. Möödunud sajandi alguse ühe silmapaistvama Eesti naiskunstniku loomingut tutvustava näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumiga.

Maalikunstnik Kristi Kongi (1985) mastaapne isikunäitus pakub immersiivset tajupõhist ruumikogemust. Näituseks valminud uute teoste põhielement on värv ning selle füüsilisel, emotsionaalsel ja semantilisel teel avalduvad tähendusväljad.

Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.

Näituse lähtepunktiks on ekspeditsioon kui teadmiste, aga ka võimusuhete loomise vahend. Uurides soome-ugri uurimisretkedelt pärit pildi- ja filmimaterjali ning soome-ugri pärandit Eesti muuseumikogudes, võetakse ühtlasi vaatluse alla eestlaste suhted Siberi ja põhjamaade põlisrahvastega.

Kesk- ja Ida-Euroopa kaasaegsele kunstile keskendunud näitusel mõtestatakse emadust nii isikliku kogemusena kui ka laiemas, ühiskondlikus vaates. Teema avaneb peamiselt läbi hirmu motiivi. Näitus otsib võimalusi hirmude ületamiseks ja emaduse käsitluse avardamiseks.

Pygmalioni müüdile viitava pealkirjaga rahvusvaheline grupinäitus „Galatea triumf“ vaatleb inimkogemuse muutumisi ja arenguid kultuuris ja ühiskonnas seoses uute tehnoloogiate pealetungiga.

Ringkäigu lõpetab loovtöö Kumu hariduskeskuse ateljees.

Kumu 20. juubeliprogrammi raames toimub ringkäik läbi Kumu kunstimuuseumi hoone ja saamisloo.

Avatud töötuba lastele ja peredele, kus saab meisterdada isikupärase krooni.

Ringkäigul vaadeldakse Kumu arhitektuurilugu ning hoone sisearhitektuuri.

Vestlusel osalevad Marika Valk, Mart Kalm, Sirje Helme, Aavo Kokk ja Karl Joonas Alamaa ning vestlust juhib Kadi Polli.

Sünnipäeva-aastal toimub Kumus mälumängusari. Võta sõbrad kaasa ja tule mängima!

Sünnipäeva-aastal toimub Kumus mälumängusari. Võta sõbrad kaasa ja tule mängima!

Näitus mõtestab joonistuste, maalide ja päevikute kaudu reisimise tähtsust Karin Lutsu (1904–1993) elus ja loomingus. Möödunud sajandi alguse ühe silmapaistvama Eesti naiskunstniku loomingut tutvustava näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumiga.

20. sünnipäeva erituur viib külastajad Kumu varjatud kohtadesse!

Maalikunstnik Kristi Kongi (1985) mastaapne isikunäitus pakub immersiivset tajupõhist ruumikogemust. Näituseks valminud uute teoste põhielement on värv ning selle füüsilisel, emotsionaalsel ja semantilisel teel avalduvad tähendusväljad.

Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.

Näituse lähtepunktiks on ekspeditsioon kui teadmiste, aga ka võimusuhete loomise vahend. Uurides soome-ugri uurimisretkedelt pärit pildi- ja filmimaterjali ning soome-ugri pärandit Eesti muuseumikogudes, võetakse ühtlasi vaatluse alla eestlaste suhted Siberi ja põhjamaade põlisrahvastega.

20. sünnipäeva erituur viib külastajad Kumu varjatud kohtadesse!

Kesk- ja Ida-Euroopa kaasaegsele kunstile keskendunud näitusel mõtestatakse emadust nii isikliku kogemusena kui ka laiemas, ühiskondlikus vaates. Teema avaneb peamiselt läbi hirmu motiivi. Näitus otsib võimalusi hirmude ületamiseks ja emaduse käsitluse avardamiseks.