fbpx

Otsing

Avaldatud 30.03.2022 | 09.22

Jonna Kina näitusel Kumu projektiruumis uuritakse kahjustunud skulptuuride taastamist

Jonna Kina. Neli skulptuuri viieteistkümnes osas. 2022. Kaader videost. Kunstniku loal

1. aprillil avatakse Kumu 3. korruse projektiruumis Soome kunstniku Jonna Kina näitus, mille fookuses on skulptuuride ajalugu ning märtsipommitamises kahjustada saanud skulptuuride taastamine. 31. märtsil toimub näitusel kunstnikuvestlus, kus saab osaleda museumipiletiga.

Jonna Kina on multidistsiplinaarne Soome kunstnik, kes kasutab oma loomingus fotograafiat, videot, heli, skulptuuri ja teksti. Oma uues filmis „Neli skulptuuri viieteistkümnes osas“ käsitleb Kina loomist ja hävingut. Filmi alguspunktiks on Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi 1944. aasta märtsipommitamises kannatada saanud skulptuurid. Filmi valmimisperioodi jooksul on ajaloolisele perspektiivile ootamatult lisandunud tänapäevased kihistused.

1944. aasta 9. ja 10. märtsil ründas Nõukogude Liidu lennuvägi Tallinna. Lauspommitamises said haavata ja hukkusid tsiviilisikud, purustuste ja tulekahjude tõttu hävis terveid linnaosi ning paljud inimesed kaotasid kodu. Teiste hulgas põles maatasa Eesti Kunstimuuseumi ajutine hoone. Enamik kunstiteoseid oli muuseumist varasematel aastatel evakueeritud mõisatesse, maakoolimajadesse ja mujale Tallinna kesklinnast vähem ohtlikesse kohtadesse. Raskemini liigutatavad tööd, nagu suuremõõtmelised maalid ja skulptuurid, jäid muuseumi keldrisse varjule, kuid põlengus tekkinud kahjustuste eest see ei kaitsnud.

1946. aastal toimusid kunstiteoste väljakaevamised muuseumihoone rusude alt. Leitud skulptuurid võtsid arvele ning restaureerimist alustasid skulptor ja maalija Henrik Olvi (1894–1972) ning skulptor Herman Halliste (1900–1973). Osa töid oli aga taastamatult kildudeks purunenud või liivataoliseks pudiks põlenud – kaasa arvatud Adamsoni „Päikesetõusu vaatamas“ ja „Laeva viimne ohe“ ning Weizenbergi „Kristus“ ja „Naise figuur. Tasadus“, mida saab näha Jonna Kina filmis.

Kina käsitleb loomist ja hävingut, osutades sõjas kahjustada saanud skulptuuride fragmentide kaudu muuseumi suurele rollile kunstipärandi säilitajana. Muuseum pole pelgalt kunstiteoste näitaja, vaid ka nende hoidja. Külastajale on nähtamatu see osa, mis jääb näitusesaalist välja: muuseumi kogud, nende lugu, tema inimesed.

Näitus jääb Kumu 3. korruse püsiekspositisooni saalis avatuks 2. oktoobrini. 31. märtsil kell 18 toimub Kumus ingliskeelne vestlus kunstnikuga, mida modereerib kuraator Tiiu Saadoja.