Eesti Kunstimuuseumi kogudesse lisandus 2023. aastal ligi tuhat museaali
Suurema osa Eesti Kunstimuuseumi kogudesse jõudnud tulmest moodustasid mullu lisandused fotokogusse, millest on saanud põhjalik Eesti kunsti ja kunstielu kajastav pildiarhiiv. Maali-, graafika- ja skulptuurikogudesse lisandus varasema, 1960.–1970. aastate loomingu näiteid mitmetelt hiljem Eesti kunstile olulist mõju avaldanud autoritelt, nagu Malle Leis, Enno Ootsing, Silver Vahtre ja Illimar Paul.
„Eraldi väärib märkimist naiskunstnike loomingu osa Eesti Kunstimuuseumi möödunud aasta tulmetes: kogudesse jõudsid õdede Natalie ja Lydia Mei akvarellid 1950. aastatest, Aili Vindi, Mai Järmuti, Sirje Eelma, Mari Kaljuste ja Mari Kurismaa 1970.–1980. aastate loomingu näited ning Edith Karlsoni, Anna-Stina Treumundi ja Tanja Muravskaja teosed 21. sajandist,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna-Türkson.
Malle Leisi teostest jõudis mullu Eesti Kunstimuuseumi kogusse 1968. aastal valminud teos „Alpikann“. See Malle Leisi varane töö peegeldab 1960. aastatel ellu astunud kunstnikepõlvkonna maaliuuenduslikke ideid. Leisile iseloomulik fragmentaarne struktuur ja erksad värvid hülgavad senise maalireaalsuse ja loovad uue tasapinnalise maaliruumi, sillutades teed kümnendivahetusel manifesteerunud Eesti popkunstile.
Noorema põlvkonna kunstnikest võib esile tõsta Anna-Stina Treumundi teoseid „Võrk I“ (2007/2021) ja „Vormsi / Nõgesed“ (2006/2021). Treumundi mustvalged fotod on kantud rollimängudest, milles kunstnik on dialoogis kujuteldava Teisega, otsides endas uute rollide võimalikke kehastusi.
Üldjoontes eristuvad Eesti Kunstimuuseumi kogumispoliitikas neli suunda: hoitakse silma peal nüüdiskunstis toimuval, tuuakse kunstiajaloolisse käibesse nõukogude perioodil (enese)tsensuuri tõttu teenimatult varju jäänud teoseid ning täiendatakse vastavalt võimalustele ka 20. sajandi esimese poole modernistliku ja vanema kunsti kogusid.
Valikuga 2023. aastal lisandunud teostest saab tutvuda siin.