Eesti Kunstimuuseum ja Tallinna Bussijaam tõid busside ooteplatvormi kuuele suuremõõtmelisele stendile reprod eesti kunsti klassika teostest, mis pakuvad äratundmisrõõmu igale eestlasele. Näha saab armastatud klassikute Kristjan Raua, Eduard Wiiralti, Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Enn Põldroosi ning Elmar Kitse töid.

Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis toimub reedel, 11. aprillil ettekannete päev “Kosmose dimensioonid Ülo Soosteri loomingus”. Eesti Kunstimuuseumi ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu interdistsiplinaarsel ühisseminaril peavad ettekanded füüsik Jaak Kikas, ulmeuurija Jüri Kallas ja kirjanik Hasso Krull ning kunstiteadlased Kadri Mägi, Liisa Kaljula ja Elnara Taidre.

2. aprillil, rahvusvahelisel autismipäeval, korraldas Eesti juhtiv autismiasutus Ivica Mägi Autismikool gala, kus tunnustati üleriiklikult autismivaldkonda panustajaid. Eesti Kunstimuuseum pälvis aasta autismisõbralikuma kultuuriasutuse tunnustuse.

Kumu kunstimuuseum korraldab 7. juunil hoovifestivali, mis on on inspireeritud Kumu suures saalis mai keskel avatavast Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni isikunäitusest „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“. Muuseum kutsub 16–24-aastaseid noori esitama hoovifestivalile oma ideekavandeid, lisaks ootavad korraldajad toitlustajate ja elamusteenuseid pakkuvate ettevõttete ettepanekuid.

Kolmapäeval, 19. märtsil jõudsid Eestisse kaks väärtuslikku portreemaali baltisaksa kunstnikult Gustav Adolf Hippiuselt (1792‒1856). Hageri pastorit David Friedrich Ignatiust ja tema abikaasat Magdalena Christinat kujutavad portreed kuulusid Baltisaksa Seltsile. Et Hippiuse maalidel on Eesti jaoks suur kultuuri- ja kunstiajalooline tähtsus, otsustati kinkida need Eesti Kunstimuuseumile.

Kumu kunstimuuseumis avatakse 14. märtsil õdede Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei näitus „Õed Meid. Avangard ja argielu“, mis toob kolme omanäolise naiskunstniku loomingulise pärandi publiku ette sedavõrd suures mahus esimest korda. Näituse kuraatorid on Kai Stahl, Eha Komissarov ja Ulrika Jõemägi.

27. veebruaril toimub Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis arutelu teemal „Rahvusliku enesemääramise rahvusvahelised ajalood. Kogemus, representatsioon ja mälu“.

Kumu kunstmuuseumis avatud keha ja keskkonna põimitusest rääkiva näituse „Nad hakkasid kõnelema“ publikuprogrammi raames toimuvad kunstnike Eline Selgise ja Sofia Filippou tantsulavastuse „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ (2024) etendused.

Koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Eesmärgiga elavdada 20. sajandi esimese poole eesti kunsti valdkondadeülest uurimist ja tugevdada sellega tegelevate uurijate võrgustikke toob projekt kokku Eesti, Norra, Läti, Taani ja teiste riikide teadlased. Uurimisprojekti algataja on Eesti Kunstimuuseum, koostööpartnerid Lillehammeri Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikool.

15.‒16. veebruaril toimuva Kumu sünnipäevaprogrammi keskmes on Eesti kunst. Sünnipäeva puhul tutvustatakse muuseumi ainulaadseid Eesti kunsti püsiekspositsioone ning jutustatakse Urmas Lüüsi näituse „Härra N-i elu ja surm“ kaudu lugusid Eesti kodanluse sünnist. Suures saalis on avatud Enn Põldroosi ülevaatlik isikunäitus.

Tekstikirjutajatena on käesolevasse raamatusse panustanud kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, keskkonnasotsioloog Outi Autti ning kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve. Raamatu on kujundanud Tuuli Aule.