Vestlus “Ainulaadsed ja ebaharilikud? Naised Eesti kunstiväljal 20. sajandi esimesel poolel”
Näituse „Õed Meid. Avangard ja argielu“ avaprogrammi raames toimub vestlusring, kus osalevad kunstiteadlane ja -kriitik Katrin Kivimaa, kunstiajaloolane Juta Kivimäe ning näituse üks kuraatoritest, kunstiteadlane Kai Stahl. Vestlust modereerib Ragne Soosalu.
Vestlusel avatakse 1920.‒1930. aastate kunsti- ja ühiskondliku elu ning naiste kunstipraktikate vastastikuseid mõjutusi läbi näituse kriitilise konteksti. Mille poolest erines naiskunstniku positsioon ühiskonnas ja kunstiväljal meeskunstniku omast? Milliseid motiivi- ja teemavalikuid tegid naised oma teostes, et problematiseerida kehtivaid ühiskondlikke norme?
Sõdadevahelisel perioodil tähistas sõna „kunstnik“ endiselt meeskunstnikku ning ajakirjandus kirjutas „meesloojatest“ ja „rahva parimatest poegadest“. Ilmselt olid naiskunstnikud sellest foonist teadlikud. Kas seetõttu seadsid nii mõnedki neist küsimuse alla kindlapiirilised soolised identiteedid? Kui palju mängis sooline kuuluvus sel ajal tegelikult rolli?
Vestlusring kuulub näituse „Õed Meid. Avangard ja argielu“ publikuprogrammi. Hiiumaalt pärit meremehe tütred Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei astusid Eesti kunstiellu 1910. aastate teisel poolel. Kätkedes oma loomingusse naisloojate jaoks ebaharilikke teemasid ja lähenemisnurki ning kasutades marginaalseid, vähem hinnatud tehnikaid, tõusid nad Eesti modernismi klassikute hulka. Naiskunstniku kohta vägagi erandliku sotsiaal- ja ühiskonnakriitilise hoiaku kõrval leiab nii kanooniliste kunstiteoste kui ka naisekuju uusi esitamisviise. Nii mõnigi kord on loojal huumorisäde silmis.
Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
