Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Asukoht: 3. korrus, B-tiib
Näitus “Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos” sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Eesti Rahva Muuseumile kuuluvast fotokogust pärit Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Oletatavasti sattus Pääsuke (1892–1918) ERMi teenistusse 1912. aastal fotomeestele ja kaameraomanikele suunatud üleskutse peale. Järgmisel aastal siirdus ta pildistamisretkele Põhja-Eesti rannikule, Muhu- ja Saaremaale, et jäädvustada fotoplaadile rahva elu erinevaid külgi.
Pääsuke töötas samaaegselt foto- ja filmikaameraga. Seda, kui lähedal need kaamerad teineteisele asusid, võib näha näituse Setu “osakonna” fotosid ja lühifilmi “Retk läbi Setumaa” (1913) kõrvutades. Setumaale sattus Pääsuke mitu korda, sest setude pühad ja rituaalid mõjusid tolleaegse eestlase pilgule eksootiliselt. Pääsukese ERMi matkade ajal peetud päevik ja “päewapildid” räägivad meile sellest, mida tol ajal sai ning peeti vajalikuks pildistada, fotograafi pilgust ja üsna rasketest töötingimustest. Pääsukese matkad olid lühiajalised, neist jäi negatiivile esimese kohtumise elav jälg.
Pääsukese ülesvõtteid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest. Maarahvast näidatakse “tööl, pidudel, lõbutsemisel, igapäevasel talitusel ja iseloomulike tüüpide kaudu (rahvariides inimesed)”. Kultuurisisest vaatlust laiendavad soome-ugri hõimukaaslasi uurinud soomlase Armas Otto Väisäneni fotod setudest. Professionaalsete fotograafide (H. Tiidermann, J. Pääsuke, C. Bulla) kõrval tegelesid etnograafiliste ülesvõtetega kooliõpetajad, rahvusmuuseumide teadustöötajad, vabatahtlikud korrespondendid, vanavara kogujad, muusikateadlased jpt.
Eestile geograafiliselt lähedaste piirkondade maaelu pildistamise sarnasused ja erinevused tulevad esile võrdluses 20. sajandi esimesel poolel Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis tehtud fotodega. Põhja- ja Baltimaades seostus moodsate aegade tulekuga kaasnenud huvi kaduva talupojakultuuri uurimise ja säilitamise vastu rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja oma mineviku avastamisega. Erinevalt läänemaailma esindajatest, kes võtsid kolmandas maailmas üles kolonialistlikke tuure kultuurilise “teise” sildistamiseks, tegelesid siinsed vaatlejad pigem oma näo ja kultuuri positsioneerimisega. Eesti rahvuskultuuri modelleeriti Põhjamaade eeskujul. Kultuurikogemuse põhjal tehtud foto, mis konstrueerib kultuuri ja sotsiaalset reaalsust, pidi pakkuma tuleviku tarbeks kindlustunnet sisendavaid tõlgendusi.
Fotost endast kui arhiivipraktikast kõneleb näiteks leedulase Balys Buracse eluaegne Leedu külade fotoprojekt. Heinrich Tiidermanni “Estonica” albumid (1903) on julge katse kleepida oma perekonnana albumisse selleks ülesvõetud Eesti inimesed, asjad ja kohad. Sloveenia Etnograafiamuuseumi valik “Togo albumist” (1911–1914) annab põgusa ülevaate traadita telegraafi ehitusest Kamina külas Saksamaa Lääne-Aafrika koloonias Togos ning kohalike elanike igapäevaelust. Soome fotograafi Jorma Puraneni sari “Maarf Leu’dd” (1973–1985) käsitleb Teise maailmasõja tulemusel Petsamo kandis oma põliskodu kaotanud koolasaamide elulaadi ja kommete kohandumist uutes elutingimustes Soomes ümberasustatuna Inari järve kallastele.
Näitusel eksponeeritud enam kui 200 foto negatiivide ja positiivide omanikud on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Läti Folklooriarhiiv, Soome Rahvusmuuseum, Nordiska Museet Stockholmis, Sloveenia Etnograafiamuuseum ja Vytautas Suure Sõjamuuseum Kaunases. Kasutatud on ka Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Rotermanni soolalaos toimunud näituse “Unustatud eesti foto” (1998) ja Eesti Rahva Muuseumis (ERM) koostatud rändnäituse “Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga” (2003) eksponaate.
18. aprillil 2008 algusega kell 11.00 toimub Kumu auditooriumis seminar “Reis maale. Etnograafiline konstruktsioon fotos ja filmis”, mis keskendub ajaloolistele ja kaasaegsetele aspektidele etnograafilises representatsioonis, kogumispraktikatele ning keskkonna tähendusele rahvusliku identiteedi kujunemises. Seminaril linastuvad kümme Johannes Pääsukese säilinud filmiteost.
Kuraator ja kujundaja: Liina Siib
