Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum
Erna Elisabeth Kreischmann (snd Montiner, 1885–1929) oli baltisaksa päritolu kunstiuuendustele avatud kunstnik, kes veetis suurema osa oma elust Pärnus. Näitus toob vaataja ette vähe tuntud naisautori loomingu. Kreischmanni maalitud intiimsed interjöörid ja portreed kõnelevad tema elust, peegeldades kunstniku oma ruumi.
Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusest “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945”.
Erna Kreischmann lõpetas 1902. aastal Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi, kolm aastat hiljem alustas ta kunstiõpingutega samuti Pärnust pärit baltisaksa kunstnike Marie Dückeri ja Meta Arnemani (hilisem Sprengholz) juures. 1922. aastal kolis noor kunstnik Tallinna, järgnesid õpingud eesti rahvusliku kunsti rajajate August Janseni, Nikolai Rooti, Andrei Jegorovi ja Ants Laikmaa ateljeedes ning Londoni pressikunstikoolis korrespondentskursustel. Mitmekesine õpe muutis Kreischmanni väga omanäoliseks kunstnikuks, kelle looming erines märgatavalt nii baltisaksa kui ka eesti kaasaegsetest. Kui 20. sajandi alguse baltisaksa kunstnikud paistsid sageli silma just konservatiivsema esitluslaadiga, siis modernistlikust elutunnetusest lähtunud Kreischmanni võib julgelt nimetada baltisaksa modernistiks.
Maaliainesena eelistas Kreischmann baltisaksa naiskunstnikele iseloomulikke koduse miljöö intiimseid motiive ja Pärnu loodusvaateid. Nagu paariminutilises kroonikafilmis sajandialguse Pärnust, valitseb ka Kreischmanni linnavaadetes tühi ja tuuline avarus. Tema töödes tuleb esile maalijas tugevalt pesitsev romantiline saksa vaim. Kunstniku lemmikmotiivide hulka kuulub üksik vaatleja, seismas vastamisi kõikvõimsa looduse lõpmatusega. Sageli on selleks „pealtvaatajaks“ Erna abikaasa Max Kreischmann, kellele avanevat perspektiivi kunstnik mehe selja tagant silmitseb. Abikaasat kujutavatel teostel võib selgesti tajuda abielupaari omavahelisi suhteid ja erisuguseid emotsioone. Läheduse kõrval kirjeldab kunstnik ka ebakõlasid ja abikaasa murdumisi, luues muu hulgas pildi elutoa lambivarju valgussõõris pea käte vahel istuvast mehest.
Samavõrd hinnatud kui maastikumaalid olid Kreischmanni portreed – kriitikuid ja publikut lummas tema oskus karakteerseid tüüpe luua ja lugusid jutustada. Kõnekad on ka maalija autoportreed: siin ei jälgi ta ümbritsevat enam üle mehe õla, läbi irvakil ukse või poolavatud akna. Ennast kujutab kunstnik oma ruumide keskmes, pilk vaid teda vaataval vaatajal.
Kõik näitusel eksponeeritud teosed on loonud Erna Kreischmann aastatel 1914–1928 ja need kuuluvad Pärnu Muuseumi kogusse. Kunstniku rikkaliku pärandi kinkis muuseumile Erna Kreischmanni abikaasa Max Kreischmann.
Meeskond
Kuraatorid: Eha Komissarov, Mari-Liis Krautmann
Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse töögrupp:
Andres Amos, Kaarel Eelma, Johanna Lamp, Tõnis Medri, Margit Pajupuu, Kristina Papstel, Allan Talu, Uve Untera
Täname:
Pärnu Muuseum, Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum, Christoph Nacke, Õie Palu, Elnara Taidre, Anette Vanem