fbpx

Otsing

Kunst või teadus – maastikumaali geoloogia 14.10.2022 – 19.03.2023

Kumu kunstimuuseum

3. korrus, A-tiib, projektiruum 1

Täispilet: Kumu kunstimuuseum
14 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
August Matthias Hagen. Porfüürsein Suursaare majaka juures. 1835. Tartu Ülikooli raamatukogu
Näitus
Projektiruumi näitus

Kunst või teadus – maastikumaali geoloogia

 „Maastikumaali geoloogia“ on osa suuremast näitusest „Kunst või teadus“, kus visuaalkultuurilise uurimusena vaadeldakse Eesti mälu- ja õppeasutuste kogudes leiduvaid teaduspilte ning kunsti ja teaduse seoseid. Siinne projektiruumi näitus käsitleb geoloogia ja maastikumaali vastastikust mõju.

18. sajandi lõpus tegid võidukäiku mitu tänapäevases mõistes geoloogia alla kuuluvat teadusharu: kivimite liigitamisega tegelev mineraloogia ja laiemalt Maa arengut uurinud geognoosia. Mõlemas valdkonnas oli joonistusoskus ülitähtis ja koostöö kunstnikega enesestmõistetav, sest teadmisi uurimisretkedel leitud kivimitest, kivististest ja pinnavormidest sai kõige paremini levitada pildina.

Mäed pakkusid huvi nii teaduses kui ka kunstis. Maateaduse teooriad olid kunstnikele tuttavad ja olulised, eriti saksa romantikutele, nagu Caspar David Friedrich, Carl Gustav Carus ja Tartu ülikooli joonistusõpetaja, baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hagen. Seega ei paelunud mäestikud kunstnikke mitte ainult oma maalilisusega, vaid neis nähti Maa kujunemise ja vetesüsteemi ürgset hälli.

Geoloogia populaarsusega saab siduda nii mõndki baltisaksa kunstis armastatud loodusmotiivi. Tartu ülikooli teadlaste töid ja nendega koos töötanud kunstnike loomingut vaadates näeb, millal tekkis Vene impeeriumis huvi Lõuna-Soome maastiku, graniidi ja muude maavarade vastu ning miks pöörasid seni pigem Liivimaa maalilist loodust hinnanud kunstnikud pilgu Põhja-Eesti rannikule. Kui Soome loodus võlus graniitkaljudega, siis baltisaksa ja eesti identiteedi oluliseks sümboliks kujunesid rändrahnud. Kunsti ja teaduse koostöös said neist esimesed objektid, mida soovitati võtta looduskaitse alla.

Kuraatorid: Kadi Polli, Kristiina Tiideberg
Näituse kujundus ja visuaalne identiteet: Jaanus Samma
Tekstide autorid: Mare Isakar, Linda Kaljundi, Krister Kruusmaa, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg, Epi Tohvri
Koordinaator: Magdaleena Maasik

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Looduseuurijate Selts, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, erakogud, Mare Isakar, Ulje Natus, Seidi Raid, Moonika Teemus