Muutuv maalikunst
Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Näitus lähtub asjaolust, et maalikunst on Eestis jätkuvalt populaarne meedium: maalimisega tegelevad nii professionaalid, autsaiderid kui ka kunstisõbrad ning seda maalitulva ei reguleeri mingid normid, kuna erinevad subkultuurid viljelevad isiklikke maalikoode. Nende kõrval tegutsevad galeriid on suutnud viimase kümne aasta jooksul käivitada ulatusliku ilusa, kommertsiaalsel baasil toimiva maalikunsti tootmise, kuid galeriiniši domineerimisest Eesti maalikunstis siiski veel rääkida ei saa. Maali on meil seega palju, maalist räägitakse palju ning aeg-ajalt tekib vajadus kokkuvõtete tegemise järele. “Muutuv maalikunst” esineb publikut teavitavas rollis ja rõhuasetus langeb nüüdismaali võimaluste tutvustamisele.
Mitmed suured installatiivsed projektid näitusel on loodud spetsiaalselt selleks väljapanekuks. Kumu suured seinapinnad on heaks seinamaali aluseks ja selle võimaluse on realiseerinud grupp Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi: Kristi Kongi, Marta Stratskas, Holger Loodus ja Lauri Eltermaa, kes Antonio Claudio Carvalho (Brasiilia/Suurbritannia) juhendamisel valmistavad 19 meetri pikkuse seinamaali, sünteesides linnaruumis käibivaid ideid klassikalise seinamaali traditsiooniliste lähtekohtadega. Lisaks osaleb Carvalho näitusel ühistöös Kaido Olega, nende maali “Sild” valmimisel oli oluline kahe kunstniku vaheline sarnane mõtlemine ja isiklik sõprus.
Viimastel aastatel on piirid interjööri, disaini ja maalikunsti vahel ähmastumas. Brüsselis elava Merike Estna ulatuslik ruumiinstallatsioon põhineb rahvusvahelises näitusepraktikas aktuaalsel tapeedi-teemal ja pakub dialoogi fooni, kujunduse ja pildi vahel. Installatsioonis on kõrvutatud kaks vastandlikku lähenemist maalile kui kujutisele ruumis. Esimeses neist hõlmab tapeet kogu ruumi ning jätab maali enda varju. Selle vastandina on eksponeeritud suureformaadilised õlimaalid, millel kujutatu avaldub esimesel pilguheitel ja millele saab ootuspäraselt läheneda. Estna maalivalik seob omavahel akti ja maastiku kui maalikunstis läbi aegade populaarsed teemad. Aktid põhinevad dokumentaalsel materjalil, mis on pildistatud modellideks olnud tüdrukute või nende sõprade poolt. Dokumentaalse alusmaterjali kaudu otsis Estna vastust küsimusele, mis on aktimaali roll praeguses meedia ja informatsiooni poolt küllastatud maailmas. Maastik ja merevaade lähtuvad Estna projektis Platonist, kes pani aluse idealistlikule maailmavaatele seisukohaga, mille järgi tõesed pole mitte objektid, vaid nendest tõelisemad ja püsivamad on objekte tutvustavad mõtted ja ideed.
Näituse selgroo moodustavad klassikalist maalilaadi harrastavad kunstnikud. Tõnis Saadoja esineb projektiga, mida eksponeeriti 2009. aastal Riias Swedbanki kunstipreemia näitusel. See põhineb Saadoja kunagistel lastekunstikooli aastatel valminud natüürmordimaali edasiarendustel ja moodustab ilusa ruumiinstallatsiooni, mis kõneleb kunstniku igavesest pürgimusest täiuslikkuse suunas. Neeme Külmi ja Alice Kase ühistööna valmib ulatuslik kohaspetsiifiline installatsioon, mis käsitleb maali väljumist talle etteantud asukohalt seinal. Projekt tegeleb võimalusega siirdada maal ruumilise struktuuri osaks ja uurib maali järgnevat käitumist talle pakutud uues asukohas.
Maalikunsti esteetiliste omaduste teemal alustas 2000. aasta algul oma keskustelu Eestiski hästi tuntud Läti kunstnik Gints Gabrans, kelle lõhkeaine kaasabil valminud maalisarjale (mida Rotermanni soolaladu eksponeeris 2005. aastal Läti kaasaegse kunsti ülevaatenäitusel) on järgnenud töö abstraktsete struktuuridega, mis viib meid arvutimaailma.
Maaliinstallatsiooni teemal jätkavad Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased: Mart Vainre ühendab maali animatsiooniga, Sven Parkeri tööd on saanud inspiratsiooni astroloogiast, mis internetilehekülgedel pakub huvilistele nende surma eeldatavaid kuupäevi, ning Lauri Eltermaa installeerib disain-maal-objekt võtmes maaliüliõpilaste eksamiteks ja arvestusteks sooritatud töödest arhitektooni.
Jaan Toomiku uus maalisari lähtub dialoogist kunstiajaloo ja maalikunsti klassikalise minevikuga, kuid reeglid toimuvas kultuuritripis kehtestab Toomik. Flo Kasearu figuratiivsete maalikompositsioonide tegelasteks on 2009. aasta talvel töötuks jäänud inimesed Tallinnast. Mall Paris, Carmen Landsberg ja Katrin Piile esindavad esteetilise maali erinevaid lähtekohti.
Kiwa kureerimisel on valminud projekt Eklektika, mis hõlmab peamiselt Tartu taustaga maalijaid. Eklektika lähtekoht on kontseptuaalne. Kui valitseva kokkuleppe järgi heast, esteetilisest maalist käsitleme eklektikat kui oskamatuse ja diletantismi tulemust, siis Kiwa projekt produtseerib eklektikat teadliku, sihipärase ja eesmärgistatud tegevusena. Sellega haakuvad mitmete subkultuuride ja lokaalsete kunstikeskuste nägemused maalikunstist kui autorit painavate fantaasiate ja maailmaparanduslike projektide pikendusest. Eklektika koosseis on Art Security, Mihkel Ilus, Martiini, Frindo Kveiks, Barthol Lo Mejor, Mihkel Kleis, Marko Kompus, Novekta.Avi, Anon Porx, Erkki Luuk, Kiwa.
Kuraator: Eha Komissarov
Kujundaja: Urmas Muru
Kunstnikud:
Antonio Claudio Carvalho, Kaido Ole, Kristi Kongi, Marta Stratskas, Holger Loodus, Lauri Eltermaa, Merike Estna, Flo Kasearu, Jaan Toomik, Mart Vainre, Sven Parker, Tõnis Saadoja, Gints Gabrans, Mall Paris, Carmen Landsberg, Katrin Piile, Jasper Zoova, Neeme Külm, Alice Kask. Eklektika: Art Security, Mihkel Ilus, Martiini, Barthol Lo Mejor, Frindo Kveiks, Mihkel Kleis, Marko Kompus, Novekta.Avi, Anon Porx, Erkki Luuk, Kiwa.
