Mood ja külm sõda
Asukoht: 2. korrus, suur saal
Näitus uurib moodi ja sellega seotud nähtusi 1950.–1970. aastate Eestis, võimaldades köitvat sissevaadet Nõukogude Eesti naise eluolusse ning dialoogi Lääne moega. Näitusega kaasneb raamat ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.
Näitus „Mood ja külm sõda” viib kokku poliitika ja moe ning kirjeldab muuhulgas Eesti moeloojate Tallinna Moemaja ja moeajakirja Siluett näitel nõukogude moe arenguid ja taotlusi. Näitus püüab avada nõukogude moele osaks langenud kaksikrolli, kus moel tuli vahendada Läänt Idale ja esitleda Ida Läänele.
„Ida-Lääne vastasseis annab moe intiimsel tasandil üllatavaid tulemusi – moodi võime lugeda kõige edukamaks piiriületajaks külmas sõjas,” ütles näituse kuraator Eha Komissarov. „Kõik suured sõjad on rõivastumistavasid muutnud ja moodi reforminud. 50 aastat väldanud külm sõda oli moega eriti tihedalt seotud, sest võidurelvastumise kõrval käis Lääne ja Ida vahel armutu majanduslik võistlus. Suurimaid pingutusi tegid süsteemid 1950.–1960. aastatel selle nimel, et riigi ja rahva elujärge tõstes oma kuvandit parandada.”
Eesti oli Nõukogude Liidu kõige läänepoolsem ja -meelsem vabariik, mis oli muust maailmast raudse eesriidega ära lõigatud. Kultuuriga sarnaselt oli ka riietumiskultuuri puhul kesksel kohal soov olla kursis uusimate rahvusvaheliste arengutega. Näiteks Tallinna Moemaja rajati 1957. aastal selleks, et koos teiste sarnaste moemajadega vormida nõukogude inimese välimust ja jõuda Läänest ette.
Eesti Ajaloomuuseumi ja erakogude kaasabil esitatakse näitusel originaalset Eesti disainerimoodi ja näiteid ajajärgu riietumistavadest. Moekavandid ja fotod pärinevad peamiselt Tallinna Linnaarhiivist, kus hoitakse Tallinna Moemaja ja Silueti arhiive. Põneva sissevaate ajastusse pakuvad dokumentaalfilmid Moskva Filmi- ja Fotoarhiivist, USA Rahvusarhiivist, ERRist ja Eesti Filmiarhiivist, samuti omaaegse ajakirja Pilt ja Sõna fotoreportaažid ning Boris Mäemetsa fotod ETK Ühiskaubandusmuuseumi kogust. Ruumi jagub ka intiimsematele teemadele nagu „Lilleline kleit” ja kosmose mõjutused moele. Tutvustatakse 1959. aastal Moskvas Sokolniki pargis toimunud kuulsat Ameerika Ühendriikide näitust.
1950.–1970. aastate Lääne haute couture‘i saavutusi vahendavad näitusel Brüsseli Kostüümi- ja Pitsimuuseum ning Pariisi moemajade juures mannekeenina tegutsenud Soome tippmodell Carita Järvinen, tuues Eesti vaatajani Diori, Chaneli, Yves Saint Laurenti, Courrègesi, Nina Ricci jt tuntumate moemajade loomingut. Soome mõju Eesti NSV tänavamoele tutvustab Heinola Muuseum.
Näitusel on elektrooniliselt eksponeeritud üle 60 kaastöö publikuprojektist „Minu armastatuim kleit”, kuhu inimesed üle Eesti saatsid oma pilte ja lugusid selle ajastu lemmikkleidist.
Näitusega kaasneb ka mahukas raamat, mis sisaldab hulgaliselt pildimaterjali ning huvitavaid tähelepanekuid ja olulisi kokkuvõtteid külma sõja aegsetest suhetest ja kontekstidest. Viimased hõlmavad poliitikat, majandust, moodi ja sellega seotud institutsioone, ajakirjandust, aga ka naise rolli, kööki ja kodu, noori ja subkultuure.
Kuraatorid: Eha Komissarov, Berit Teeäär
Ruumikujundajad: Siiri Vallner, Indrek Peil
Raamatu ja näituse graafiline kujundaja: Tuuli Aule.
Näituse kujunduslahenduste teostamisel oli abiks OÜ Stagecraft.
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Baltika Group, Ivo Nikkolo, Tallinna Kaubamaja, LAWIN, ajakiri Mood, Ameerika Suursaatkond Tallinnas ja BLRT Grupp, Liviko, Eesti Rahvusringhääling.
