Tarmo Kulmari loeng: Inkade kuld ja muistse Peruu loojang
Kumu suure saali näituse „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“ raames toimub Tartu Ülikooli emeriitprofessori Tarmo Kulmari loeng teemal „Inkade kuld ja muistse Peruu loojang“.
Peruu, nagu kogu Ameerika vallutamise eellugu algab tegelikult 15. sajandi teisel poolel. Eri põhjustel Euroopat tabanud väärismetallide ja idamaiste luksuskaupade puudus koos varatute seiklushimuliste noormeeste üleküllusega Pürenee poolsaare riikides oli suurte maadeavastuste üks keskseid käivitajaid. 1521. aastal vallutas Hernán Cortés asteekide kullarikka Mehhiko. See ärgitas kunagist seakarjust Francisco Pizarrot kordama 1532. aastal sama Peruus.
Nagu kirjeldab muistse Peruu ajaloo tähtsamaid kroonikuid, hispaania ja inka päritolu Inca Garcilaso de la Vega, oli inkade Nelja Ilmakaare riik Kolumbuse-eelse Ameerika võimsamaid ja rikkamaid. Inkadel olid suurepärane teedevõrk, silmapaistev arhitektuur, tähelepanuväärne statistikateenistus ja arenenud põllumajandus, kuid ka sõjakas tugeva keskvõimuga riik, kus alistatud rahvaid valitses Ainus Isand. Inkad kummardasid peajumalana päikest, mille peatempel sätendas kullas.
Paraku otsustasid mitmete õnnetute asjaolude kokkulangemine ja muidugi eurooplastest vallutajate kullahimu Peruu saatuse. Kroonik Poma de Ayala pildid kujutavad ilmekalt viimase valitseja Atahualpa vangipõlve ja hukkamist. Ometi tassisid vangistatud keisri alamad lunarahaks kohale terve saalitäie kulda! Kõigest lähemalt juba Kumus.
Tarmo Kulmar on pärit Rakverest, lõpetanud ajaloolase-arheoloogi ja psühholoogina Tartu Ülikooli ning kaitsnud samas 1994. aastal usuteaduse doktori kraadi. Ta on olnud ligi 25 aastat võrdleva usuteaduse korraline professor ja ka TÜ usuteaduskonna dekaan. Keskendudes oma uurimistöös peamiselt vanaaja ajaloole ja religioonidele, eriti Peruu ja Mehhiko muistsetele kultuuridele, on ta viibinud nendes maades palju kordi. Temalt on ilmunud rohkesti teadustöid, sh „Eesti mõtteloo“ sarjas raamat „Tõsilood muinasrahvastest“.
Üritus on osa näituse „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“ publikuprogrammist. Tegemist on Eesti seni kõige suuremahulisema Ladina-Ameerika kunstipärandit tutvustava näitusega. Võimaluse selleks on loonud koostöö Antwerpenis tegutseva The Phoebus Foundationiga, millele kuulub üks suuremaid Ladina-Ameerika kunsti kollektsioone Euroopas. Näitusele on valitud teosed kahest eri ajastust: 17.–19. sajandi maalid Hispaania koloniaalvõimu aegadest ning 20. sajandi Argentina, Colombia, Kuuba, Mehhiko, Tšiili, Uruguay ja Venezuela modernistlike kunstnike tööd.
