Läheb raskemaks. Mindaugas Navakas
Asukoht: Kumu sisehoov
Leedu kaasaegse skulptuuri klassiku Mindaugas Navakase näitus “Läheb raskemaks” muuseumi sisehoovis ja lähiümbruses koosneb autori uuematest teostest ning on ette valmistatud spetsiaalselt Kumu arhitektuuri silmas pidades. Tegu on suuremõõtmeliste, kohati lausa hiiglaslike, peamiselt roostekarva metallobjektidega, mis loovad muuseumi lähiümbrusesse uudse õhkkonna.
Skulptorina – mahtude ja ruumide arhitektina – on Navakas olnud alati kaasatud postmodernistlikku dialoogi, mis tekib valitud keskkonna (avaliku, institutsionaalse või alternatiivse), sellega seonduvate kultuuriliste tähenduste ning kunstiteose plastiliste väljendusvahendite omavahelises ümberstruktureerimise protsessis. Siin saavad iroonilises võtmes kokku metafüüsiline oht, mängulisus ja eksistentsiaalne ärevus. Asi on selles, et igas loomingulises või tootmisel põhineva iseloomuga väljakutses otsib Navakas pisut ka lihtsalt mängu võlu. Näitus “Läheb raskemaks” on loodud spetsiaalselt Kumu sise- ja välisruume silmas pidades ja sealsamas ka lõpule viidud ning esitleb massiivseid skulptuure, mis on tehtud roostetanud metallist, ümbertöödeldud suuremõõtmelistest paakidest ja ehituskonteineritest. Neile loovad kontrasti Hiina keraamikast ja plastikust torustikumaterjalist valmistatud objektid. Muuseumi sissekäigu juures on kaks videot, mis kajastavad kunstniku vaateid loomingulisele protsessile. Kaasaegse kunsti väljendusvahendite abil kutsub autor vaatajat teekonnale, mille jooksul mõtestada ümber universaalse tarbimise ja institutsionaalse võimuga seonduvaid küsimusi.
Mindaugas Navakas on produktiivsemaid Leedu kunstnikke, kelle töödest nähtub nii klassikalise modernistliku skulptuuritraditsiooni kui ka kontseptuaalse kunsti mõju. Navakas on sündinud Kaunases 1952. a ning elab ja töötab Vilniuses. Alates 2008. a on ta Vilniuse kunstiakadeemia skulptuuriprofessor, õppejõuna on ta samas töötanud juba alates 1977. a. Samast aastast on ta aktiivselt esinenud isiku- ja grupinäitustel nii endises Nõukogude Liidus, Euroopas kui mujal, 1993. a toimus tema isikunäitus Tallinna Kunstihoones. 1999. a esindas Navakas Leedut rahvuspaviljonis Veneetsia biennaalil. Navakast on autasustatud mitmete rahvusvaheliste preemiatega, teiste seas 1999. a Balti Assamblee auhinnaga.
Navakas on avanud oma loomingu tagamaid nii:
(…) Ma pean roostet väga ilusaks. See meenutab mulle seemisnahka. Mu hipinooruses oli seemisnahkne pintsak kõige ihaldatum riietusese, ent seda oli täiesti võimatu hankida. Rooste assotsieerub minu jaoks ka verega. Lapsepõlves pakuti mulle väga sageli mitte just maitsvat hematogeenšokolaadi, mis pidavat verd tugevdama ja seda rauaga rikastama. Loomulikult on rooste ka ilmne hävingu, lagunemise, möödunud aegade ja lõpu sümbol.
(…) Mõiste “ärevus” on mu loomingus otsustava tähtsusega. Ärevus on alati kohalolev. Vaevalt on see seotud väliste muutuste või ümbritseva ebastabiilsusega. See on sügav ja eksistentsiaalne, pideva saatjana on ärevus oluline impulss, tegevuse käivitaja. Olen jõudnud äratundmisele, et looming ei tulene kunstniku meelerahust. Ehk on see kunstniku needus – olla määratud pidevasse piiriseisundisse, kuna sellelt lahkudes võib kaduda loominguline impulss. Ent niisugusel juhul oleks maailm pisut igavam paik.
Kuraator: Elona Lubytė (Leedu Kunstimuuseum)
Toetajad:
Leedu instituut, Leedu vabariigi kultuuriministeerium, Leedu suursaatkond Tallinnas
