Läbi su silmaterade musta kuru 16.06.2023 – 05.11.2023

Asukoht: 2. korrus, suur saal

1960. aastate teisest poolest tõuseb esile silmapaistev hulk naisautoreid, kes mitmel viisil uuendasid hilisnõukogude perioodi graafikat. Näitus toob kokku Concordia Klari (1938–2004), Silvi Liiva (1941–2023), Marju Mutsu (1941–1980), Naima Neidre (1943), Kaisa Puustaki (1945), Marje Taska (1955), Vive Tolli (1928–2020), Aili Vindi (1941), Mare Vindi (1942–2020) ja Marje Üksise (1945) 1960.–1980. aastate loomingu.

Ühelt poolt on nende autorite loodu lukuauguks, mille kaudu avaneb nõukogude perioodi graafika eripära. Teisalt asetuvad antud autorite teosed ja neis käsitletud teemad sujuvalt nüüdsesse kunstipilti.

Teosed näitusel

Galerii

1 / 10

1 / 10

Neis mõnel juhul minimalistlikes, teisalt plahvatuslikes ja lopsakates pildiruumides peegeldub vastu autorite mitmekülgne suhe tolleaegsete keskkondade ja olemisviisidega. Peamine märksõna, mis vaadeldavate kunstnike erinevaid autoripositsioone ühendab, on hübriidsus. Sünteesides tehislikke ja looduslikke elemente, pannes omavahel vabalt dialoogi nähtusi, materjale, lugusid, kehasid, müüte ja ruume, loovad kunstnikud uusi kooslusi. Hübriidsust mõistamegi siinkohal kui pildielementide vahel loodud suhet, mis on avatud, mittehierarhiline, empaatiline, paindlik, mittebinaarne ja tähelepanelik, samas erinevate nähtuste komplekssust esile toov. Piir või seda markeeriv graafiline joon on neis teostes tihti kokkuleppeline, poorne, suhteline ja avar võimalus. Näib, et graafikute eesmärgiks ei olnud tekitada pildiruumides rebestavaid konflikte. Vastupidi, nad seadistasid ümbritsevat maailma ja reaalsust ümber viisidel, et see ei laguneks või pihustuks vastandlikeks osakesteks, vaid tekitaks erinevate elementide põimumisest tuleneva uue sünergia. See on lähenemine, mis näib pakkuvat midagi olulist liikumaks edasi ka kriisidest vaevatud nüüdisajas.

Saalivaated

Galerii

1 / 8

1 / 8

Näitus on tinglikult jaotunud erinevateks peatükkideks. Läbi ruumi kulgedes avaneb inimese ja looduse suhe, erinevas võtmes kehakäsitlus, inimesele ühiskondlikult antud, aga ka isiklikult võetud rollid, suhestumine pärimuse ja folklooriga, inimese mõju keskkonnale ja selle keskkonna tagasimõju, argireaalsuse poeesia, eksistentsi tumedad võnked, naisena elamise, emaduse ning vananemise mitmetine kogemus. Üks oluline märksõna on sõpruskondlikkus, mida erinevate autoripositsioonide ja käsitlusviiside vahel loodud mitmehäälne vestlus ka peegeldab.

Ehk pakub naisgraafikute rikkalik pärand, kuhu on sisse kirjutatud tähelepanelikkus ümbritseva keskkonna vastu, naiseks olemise erinevad tahud, läheduse, hoole ja intiimsuse väärtustamine ja nähtavaks tegemine, sõprus ning muud ühiskondlikud ja inimlikud teemad praeguses ajas vastupidamiseks ja alternatiivide kujutlemiseks omalt poolt vajalikke vihjeid ja toetuspunkte.

Näituse kunstnikega ja nende teostega on kutsutud performatiivselt suhestuma nüüdisaegsed etenduskunstnikud Jette Loona Hermanis, Kaja Kann ja Keithy Kuuspu.

Tegevusleht

Näitusega kaasnevalt tegevuslehelt leiab kirjeldusi, küsimusi ja ülesandeid, mis aitavad avada käsitletavaid teemasid. PDF-faili saab alla laadida siit.

Meeskond

Kuraatorid: Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg
Näituse kujundus: Edith Karlson, Maria Luiga
Graafiline disain: Brit Pavelson
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse korraldaja: Tõnis Medri

Näituse töörühm: Richard Adang, Darja Andrejeva, Kaarel Eelma, Kaja Kährik, Margit Pajupuu, Renita Raudsepp, Brigita Reinert, Tiiu Saadoja, Kaidi Saavan, Agathe Marie Sarap, Mati Schönberg, Laura Tahk, Elnara Taidre, Anne Untera, Uve Untera, Madli Valk

Täname

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Narva Muuseum, Tartu Kunstimuuseum, erakogud

Kaarel Eelma, Taru Elfving, Eero Epner, Katrin Kivimaa, Krista Kodres, Erik Liiv, Silvi Liiva, Naima Neidre, Heigo Pikkas, Kaisa Puustak, Nikolai Põldroos, Koit Randmäe, Elo-Hanna Seljamaa, Kadi Soosalu, Marje Taska, Aleksander Tsapov, Maria-Kristiina Ulas, Aili Vint, Marje Üksine