Igatsus kaotatud ruumi järele. Sirja-Liisa Eelma
Sirja-Liisa Eelma (1973) on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele. Kunstniku värvikäsitlus on tundlik, läbimõeldud ja nüansseeritud, valdavalt pastelne. Eelma maalistseenidest õhkub nii mõnigi kord sakraalset helgust, transtsendentsust ning justkui igatsust kaotatud paradiisi järele.
Galerii
Eelmat paelub ruum, mis ei ole veel tähendustest pungil, ruum, mis on olnud olemas enne meid. Tema loomingust leiab viiteid erinevatele ajastutele, arhitektuuristiilidele ja interjööridele, ometi ei taotle ta kunstnikuna ajalootruudust. Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed.
Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841), mis kujutab Tallinna linnaarsti Hermann Bluhmi naist surivoodil, ümbritsetuna tütrest ja kasutütrest. Haruldane baltisaksa maal kujutab ajaloolise täpsusega konkreetset perekonda ja nendele kuulunud maja Tallinnas. Eelma jaoks iseloomustab teost teatud aegadeülesus, metafüüsiline mõõde ja seletamatu vaikuse tunne. Kunstnik on teinud põhjaliku uurimistöö ja pildianalüüsi, külastanud samas majas (Pikk 57) asuvat kahte korterit ja jäädvustanud oma leide.
Kumu näituse raames on Eelma suhestunud Waltheri maalil kujutatud ruumi ja atmosfääriga ning interjööri detailidega, samuti kujutatud tegelaste rõivastuse elementidega. Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali eelmainitud paikade külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda maalitud teose. Viidates kujundi avatud tähendustele ning võimalikele aegadeülestele seostele inimeste ja ruumide vahel, toob Eelma oma väljapanekuga fookusesse ajaloolise maali esialgu märkamatuks jäävad detailid ning astub nendega oma ainulaadse maalikeele kaudu kontseptuaalsesse dialoogi.
Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusest „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.
Kuraator: Brigita Reinert
Näituse kujundus: Kaarel Eelma
Graafiline disain: Tuuli Aule
Helikujundus: Lauri Lest
Näituse töörühm: Richard Adang, Andres Amos, Darja Jefimova, Tõnis Jürgens, Mari Kangur, Ketlin Käpp, Maria Lota Lumiste, Kaidi Saavan, Stanislav Stepaško, Laura Tahk, Madli Valk
Pressikajastused
-
Sirja-Liisa Eelma: maal võimaldab ja ka nõuab üksi olemist. ERRi kultuuriportaal. 23.10.24https://kultuur.err.ee/1609500301/sirja-liisa-eelma-maal-voimaldab-ja-ka-nouab-uksi-olemist
-
Aleksander Metsamärt: küpse hinge mullast võrsub vaimu õis. Sirp. 01.11.24https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kupse-hinge-mullast-vorsub-vaimu-ois/
-
Kumu projektiruumis avati Sirja-Liisa Eelma näitus. ERRi kultuuriportaal, lisatud ERRi kultuuriuudiste saatelõik. 05.09.24https://kultuur.err.ee/1609445255/kumu-projektiruumis-avati-sirja-liisa-eelma-naitus
-
An obligation to visualise tenderness. Conversation with Sirja-Liisa Eelma. Echo Gone Wrong. 09.10.24https://echogonewrong.com/an-obligation-to-visualise-tenderness-conversation-with-sirja-liisa-eelma/