I Love Malmö
Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
See näitus on viimane etapp rahvusvahelisest koostööprogrammist “Museums in Motion” Kumu kunstimuuseumi, Turu kunstimuuseumi ja Malmö kunstimuuseumi vahel, mille esimene etapp tõi 2008. aastal Kumusse sellise meeldejääva kunstisündmuse nagu Turu kunstimuuseumi kogude põhjal koostatud Soome kunsti kuldaja esitlus. Sama projekti raames Eesti kunstimuuseumi kogudest koostatud sotsialistliku realismi näitus “Punaste lippude all” on tänaseks nautinud publikumenu nii Turus kui ka Malmös.
Näitus “I Love Malmö” tutvustab Eesti publikule Malmö kunstimuuseumi kogusid, mis on väljaspool Stockholmi ühed Rootsi suurimad ning tähelepanuväärsed eelkõige Põhjamaade kunstile keskenduva kogumispoliitika tõttu. Näituse kontseptsiooni panid kokku ja tööd valisid Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre, kes otsisid Põhjamaade kunsti eripära selle kuulsamate raamjutustuste abil. Kumus eksponeeritakse 49 kunstniku ja rühmituse loomingut, kellest enamiku puhul on tegemist rahvusvaheliste suurnimedega, kes on oluliselt mõjutanud kaasaegse kunsti arenguid. Malmö kunstimuuseumi direktori Göran Christensoni sõnul on Põhjamaade kunst muutunud rahvusvaheliseks ning seetõttu ei ole määratlused nagu “kohalik”, “piirkondlik” ja “rahvuslik” enam asjakohased. Seda tõestab ka käesolev näitus Kumus, kuhu on kaasatud nii Skandinaavia päritolu kui ka rahvusvahelisi kunstistaare.
Näitus on üles ehitatud teemapõhiselt ning kohati on kaasatud kunstiklassikat Põhjamaade 19.–20. sajandi vahetuse rahvusromantilise kunsti päevilt. Kunstiajaloo suurnimede nagu Richard Bergh, Anders Zorn, August Strindberg ning Vilhelm Hammershøi teosed rõhutavad eelkõige loodusmotiivide, valgusekäsitluste ja psühholoogilise kunsti traditsioonide tähelepanuväärset kestmist nüüdiskunstis, samas on valitud näidete puhul tegemist praegugi aktuaalsete ja kaasaegselt mõjuvate teostega. Eraldi fenomenina tutvustatakse Malmö kunstimuuseumi kollektsiooni üht pärli, valikut ulatuslikust Carl Fredrik Hilli joonistuste kogust.
Tähistamaks Põhjamaade kunstielu 1960. ja 1970. aastatel iseloomustanud avatust ja Rootsi rolli rahvusvahelises kunstielus eksponeeritakse Kumus ka Malmö kunstimuuseumi kogudesse kuuluvaid suuri rahvusvahelise kunsti nimesid nagu Andy Warhol, Joseph Beuys, Ed Kienholz.
“Põhjamaade imena” tuntuks saanud oskuslikult juhitud läbimurd rahvusvahelise kunstielu juhtpositsioonidele 1990. aastatel ja 21. sajandi algukümnendil jätkab sisuliselt sama edulugu, mille esindajatest tuntuimad – Olafur Eliasson, Annika von Hauswolff, Elmgreen & Dragset, Superflex jpt – naudivad superstaaristaatust, neile sekundeerivad rahvusvahelise kunsti maailmanimed Malmö kogudest, nagu Wolfgand Tillmans ja Nan Goldin, ning rida uue põlvkonna tõusvaid tähti.
Kumu kuraatorid on struktureerinud massiivse Põhjamaade kunstinarratiivi ülevaatlikuks näituseks, jaotades selle alateemadeks.
- Alateema “Põhjavalgus” kaasab klassikute Zorni ja Strindbergi kõrval nüüdiskunsti suurnimesid, nagu Esko Männiko, Olafur Eliasson, Annika von Hausswolff jpt, keda ühendab huvi looduse või loodusmotiivide vastu.
- “Lavastused ruumis” käsitleb privaatsfääriga seotud probleemistikku, psühholoogilist kunsti ja soorollide konstrueerimist selliste tuntud kunstnike esituses nagu Nan Goldin, Wolfgang Tillmans, Nina Saunders, Elina Brotherus, Année Olafsson jpt.
- “Võimuta vormid” vaatleb jõu ja jõuetuse vahekordi läbi minimalistliku vormikõne prisma kunstnikepaari Elmgreen & Dragset, Joseph Beuysi, Gardar Eide Einarssoni jt käsitlustes.
- Teematuba “Popiühiskond” viib kokku Andy Warholi, Ed Kienholzi, Põhjamaade popkunsti klassiku Öyvind Fahlströmi ning rea uuemas kunstis popimotiividega mängivaid kunstnikke.
- Kirjandusklassikast nime laenanud “Punane tuba” on aga pühendatud ühe värvi idiosünkraatia vaatlusele, testides nii selle poliitilisi kui ka sotsiaalseid varjundeid: Sture Johannesson esindab 1960. aastate Rootsi hipikultuuri, Felix Gmelini uurib punast võitluse värvina, multimeediakunstnik Carl Michael von Hausswolff kasutab punast metakeelse väljenduse loojana.
- Kolme kunstiteose pingestatud kooslus paneb näitusele punkti toas “PS–võimuvormid”, kus Taani kunstnikerühmituse Superflex uusversioonile Taani lipust sekundeerivad Bo Hulténi kaks topisteost “Rootsi tiiger” ning maksuameti tellimustööna valminud “Must panter”.
Näitusega kaasneb kataloog, mis sisaldab Sirje Helme, Göran Christensoni, Marika Reuterswärdi, Eha Komissarovi ja Maria-Kristiina Soomre tekste. Kataloogi on toimetanud Ellu Maar, kujundanud Jaanus Samma. Väljaandja Eesti kunstimuuseum.
9. oktoobril toimub Kumu auditooriumis rahvusvaheline seminar, mis keskendub kaasaegse kunsti rollile Skandinaavia maade kultuuripoliitikas.
Kuraatorid: Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre
Ruumikujundajad: Ralf Lõoke ja Neeme Külm
Graafiline kujundus: Jaanus Samma
Kunstnikud:
August Strindberg, Anders Zorn, Martin Bigum, Esko Männikkö,Matts Leiderstam, Fredrik Svensson, Olafur Eliasson, Annika von Hausswolff, Vilhelm Hammershøi, Ernst Billgren, Ola Billgern, Marjaana Kella, Wolfgang Tillmans, Nan Goldin, Santeri Tuori, Anne Katrine Dolven, Nina Saunders, Richard Bergh, Année Olofsson, Elina Brotherus, Liisa Lounila, Joseph Beuys, Gardar Eide Einarsson, Elmgreen & Dragset, Cecilie Dahl, Niels Bonde, Bigert & Bergström, Carl Fredrik Hill, Lars Siltberg, Andy Warhol, Öyvind Fahlström, Dan Wolgers, Lisa Jonasson, Stig Sjölund, Edward Kienholz, Mari Slaattelid, Sture Johannesson, Felix Gmelin, Carl Michael von Hausswolff, Hans Isaksson, Robert Lucander, Jussi Niva, Astrid Svangren, Jukka Korkeila, Lars Arrhenius, Magnus Thierfelder, Anders Sletvold Moe, Bo Hultén, Superflex
Toetajad:
Euroopa Komisjon, Museums in Motion, EV Kultuuriminsteerium
