Harro! Soome popkunsti klassik
Asukoht: 4. korrus, B-tiib
Näitus tutvustab Turu kunstniku Harro Koskineni (s 1945) popiperioodi loomingut. Harro oli üks 1960.–1970. aastate Soome vaimukamaid ja teravapilgulisemaid kunstnikke, kelle teosed tekitasid alalhoidlikus publikus ja võimuesindajates aktiivset vastuseisu. Harro kriitika väikekodanliku elulaadi vastu ärgitas tsensuuri ning kutsus esile hukkamõistu.
Harro popkunstist inspireeritud loomingu üheks tuntuimaks kujundiks on paks erksavärviline siga, kellele kunstnik on andnud inimlikud omadused: täissöönud loom istub oma perega mõnusalt teleka ees, eputab uhkete autode-paatidega või põrutab rusikaga. Siga ilmus Harro töödesse algselt pealuuna kooliaegsetes natüürmortides, hiljem kasutas ta seakujundit väikekodanlike väärtushinnangute ja kaksikmoraali pilamiseks koomiksites Soome esimesele underground-ajakirjale “Aamurusko” (“Päikesetõus”), mille toimetaja ja illustraator ta oli. Notsude sarja kõrghetkeks võib pidada tööd “Seamessias” (1969) – hiigelmõõtu siga ristil. Ta mõisteti süüdi Jumala pilkamises. Süüasja püüti algatada ka samal aastal valminud “Seavapi” pärast, kuid sellest siiski loobuti.
Teine olulisem osa Harro varasest loomingust kuulub sarja “Soome elustiil”. 1970. aasta parlamendivalimistel esines selle deviisi all rahvuspatriotismi rõhutav ja kodanlikele väärtustele panustav konservatiivne rahvuskoalitsioon. Sellest inspireerituna valmis Harrol rida Soome lipu teemalisi töid, kus autor venitas, augustas, rebis ja murendas, lõikus ja kahandas rahvuslikku sümbolit, pritsis seda justkui verega, pani selle lõpuks põlema ning sulatas mustaks vedelmassiks. „Soome elustiili” sarja kuuluvad ka tuntud suurkorporatsioonide logod, mille kallal Harro rakendas kurje keelemänge. Meilgi tuntud kütusekompanii SHELL on saanud ühe tähe vahetusest tähenduseks SMELL (‘hais’). ESSO on Harro versioonis ESTO, mis siinsel publikul seostub ehk pigem väliseestlaste kultuurifestivali või aastatuhande alguses eetrit ärritanud kohaliku telesaatega, mille autorid irvitasid valimatult kõige üle, soome keeles tähistab ‘esto’ aga takistust. Niisamuti langes Harro naljanumbriks soomlaste rahvuslikuks uhkuseks saanud firma NOKIA, millest kunstnik kujundas märgi NOKI! (‘nõgi’). Nimelt tegeles firma omal ajal kummi, kaablite ja paberi tootmisega ning kuulus looduse reostajate esiritta.
Harro Koskinen osales aktiivselt 1960.–1970. aastate sotsiaalses debatis ja liitus ökoloogilise liikumisega. Niisamuti julges ta väljendada oma kriitilisi hoiakuid välispoliitilistes küsimustes. Installatsioon “Paha lugu” valmis päev enne, kui nõukogude väed tungisid Tšehhoslovakkiasse. Nõukogude sümboolikaga punane laste kummik tallamas Tšehhoslovakkia, Poola ja Ungari lippe kandval õrnal naisekujul ei vaja lisakommentaare.
Harro Koskineni popiperiood ei kestnud kaua. Juba 1970. aastate alguses Harro taltus ja pöördus traditsioonilisema kunstikeele poole, kuid looduse ja ühiskondlike probleemidega seonduv puudutab teda senini.
Näitus on valminud koostöös Turu kunstimuuseumiga, näitusega kaasneb Turu kunstimuuseumis välja antud kataloog, millele on lisatud vahelehtedena tekstide eestikeelsed tõlked.
Kuraator: Mia Haltia (Turu Kunstimuuseum)
Toetaja:
Soome kunstivahetuse fond FRAME
