Harku 1975. Objektid, kontseptsioonid
1975. aasta detsembris korraldas väike noorte kunstnike ja teadlaste seltskond Tallinna lähistel asuvas Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudis kunstisündmuse „Harku 1975“. Noortest kunstnikest kuulusid eestvedajate seltskonda Leonhard Lapin, Sirje Runge ja Raul Meel ning noori teadlasi esindas Tõnu Karu. Toimumise järgselt tekitas sündmus ametlikes ringkondades skandaali, sest kutsuti liiga palju noori kunstnikke ja üritus võttis rokk-kontserdi mõõtmed.
Tähistades 50 aasta möödumist legendaarsest kunstisündmusest, püüab Kumu projektiruumi näitus taasluua Harku väljapanekut teose täpsusega, tuues lisaks Eesti Kunstimuuseumile ja Tartu Kunstimuuseumile välja ka mitmetesse Eesti erakogudesse kuuluvaid töid, mida seni on peetud kadunuks või hävinuks.
Teosed näitusel
Galerii
Kuraator Liisa Kaljula näitusest:
„Harku 1975“ oli saanud Kunstnike Liidult ametliku loa noorte kunstnike ja teadlaste vahelise kohtumisena, ent lisaks kooskõlastatud seminaripäevale korraldati näitus Harku mõisa peasaalis, mis on läinud Eesti kunstiajalukku kui viimane mitteametlik kunstinäitus ja üleminek popkunstiajastult kontseptuaalse kunsti ajastule. Siinsesse kunstiajalukku läks sündmus ka esimese multimeediumina, mille moodustas Sven Grünbergi progressiivse roki ansambli Mess kontsert sümbioosis Kaarel Kurismaa kineetiliste objektidega.
Näitusele kaasatud kunstnike hulgas andsid tooni arhitektuuri, disaini ja tehnilise taustaga noored autorid: Sirje Runge, Silvi Virkepuu, Silver Vahtre ja Villu Järmut olid Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) disainikateedri üliõpilased, Leonhard Lapin, Jüri Okas ja Jaan Ollik arhitektuurikateedri lõpetanud ning Raul Meel Tallinna Tehnikaülikooli elektriinseneri haridusega. Lisaks osalesid graafik Illimar Paul, installatsioonikunstnik Kaarel Kurismaa ja karikaturistina tuntud Toomas Kall.
Kunstiväljapanek Harku mõisa peasaalis erines oluliselt toonasest ametlikust näitusepildist: Lapini, Meele ja Okase graafika esindas industriaalsena mõjuvat seriaalset toodangut, Kall oli välja pannud Sõpruse kino plaanidele teostatud kontseptuaalsed joonistused, Runge avatav ja suletav maalialtar tungis raamidest välja näituseruumi ning Kurismaa kineetilised objektid liikusid ja häälitsesid. Jüri Okase väliinstallatsioon Harku mõisa pargis varieerus vastavalt vaataja liikumisele ning Järmuti ja Olliku graafilised objektid rippusid lahtisena laest või rullusid lahti külastaja jalge ees, julgustades uut tüüpi suhet teose ja publiku vahel, milles ei olnud keelatud tükikest teosest enesega ka koju kaasa võtta.
Näituse sulgemisel toimunud seminaripäeval esines Lapin ettekandega objektiivsest kunstist, Tõnu Karu näitas slaide rinnavähist ja astrofüüsikast, võrreldes neid kaasaegse kunstiga ning füüsik Tiit Kändler kõneles kahest kultuurist ‒ humanitaarsest ja tehnokraatlikust ‒, püüdes kummutada müüti nende absoluutsest eraldatusest.
Kunstnikud: Sven Grünberg, Villu Järmut, Toomas Kall, Kaarel Kurismaa, Leonhard Lapin, Raul Meel, Jüri Okas, Jaan Ollik, Illimar Paul, Sirje Runge, Silver Vahtre , Silvi Virkepuu
Kuraator: Liisa Kaljula
Koordinaator: Anastassia Langinen
Konservaatorid: Isabel Aaso-Zahradnikova, Kärt Lend
Kujundaja ja näituse korraldaja: Villu Plink
Graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld
Näituse töörühm: Andres Amos, Tanel Asmer, Heldur Hammer, Siim Hiis, Mari-Liis Krautmann, Annegret Kriisa, Maria Lota Lumiste, Helen Melesk, Aleksander Meresaar, Madli Mihkelson, Kadri Mägi, Johann Põldra, Tiina Randus, Brigita Reinert, Kaidi Saavan, Laura Tahk, Elnara Taidre, Allan Talu, Uve Untera
Täname: Anders Anderson, Sven Grünberg, Sirje Helme, Villu Järmut, Toomas Kall, Reigo Kuivjõgi, Mari Kurismaa, Jüri Okas, Jaan Ollik, Illimar Paul, Marek Pihlak, Kristjan Pomm, Sirje Runge, Silver Vahtre, Piret Virkepuu, Allee Galerii, Haus Galerii, Tartu Kunstimuuseum, Vaal galerii, erakogud
