Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum
„Kinnismõtete muuseum“ on kunstniku ja kirjaniku Enn Põldroosi (snd 1933) ülevaatlik isikunäitus, mis esitleb tema loomingut 1950. aastate lõpust käesoleva kümnendini. Seiklushimulise natuuriga Põldroosi kunstnikukäekiri on olnud alalises muutumises, ulatudes kunstiinstituudis nõutud rangest sotsrealismist sürrealismini. Näitus seevastu avab tema loomingut läbi kujundite ja motiivide, mis on Põldroosi saatnud kogu elu ning mille juurde ta ikka ühel või teisel ajal ja viisil tagasi on pöördunud. Nende pidepunktide ja ankurmotiivide kaudu visanduvad vaataja silme ette kunstniku loomingu tuuma võimalikud piirjooned.
Galerii
Kuraator Anders Härm näitusest:
Enn Põldroosi on Eesti kunstiajaloos peetud seiklushimuliseks kunstnikuks, kes on katsetanud väga erinevate maalimismaneeride ja -viisidega ning kelle käekiri on alates 1950. aastate lõpust, mil ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) lõpetas ja kohalikus kunstipildis esile kerkis, muutunud lugematuid kordi. Ta oleks justkui pidevas äralibisemises eelkõige iseenda ja oma väljakujunemise, kinnijäämise ja tardumuse eest. Tema „süsteem on süsteemitus“, nagu ta ise on väljendunud.
Käesolev näitus keskendub mitte stiilide paljususele, vaid hoopis nendele vahel rohkem, vahel vähem varjatud pidepunktidele, kinnismotiividele ja ka žanritele Põldroosi loomingus, mille juurde kunstnik ikka ja jälle tagasi pöördub. Osa neist žanritest on n-ö pidevalt käibel, osa motiive ilmub ja kaob, et ilmuda uuesti. Teatud motiivid näitavad end juba tema loomingu väga varajastes faasides, osa on kohal läbi kogu loomingu, mõne pikema perioodi või ilmutavad end teatud ajavahemiku tagant ja teevad seda mitmel eri moel.
Siinkohal nimetame neid žanreid ja motiive kinnismõteteks. Põldroosi jaoks näivad need loomingus korduvad obsessiivsed motiivid olevat pidepunktid stilistilistes tõmbetuultes ja seiklustes, mis identiteeti koos hoiavad, seda laiali valgumast takistavad ja tegelikult moodustavad tema loomingu keskme, kunstnikuteadvuse tuuma, joonistades selle kohale justkui hajusa hulknurkse kontuuri.
Kuraator ja näituse kujundaja: Anders Härm
Graafiline disainer: Tuuli Aule
Tehniline juht: Tõnis Medri
Tehniline tugi: Kaarel Eelma
Koordinaatorid: Johanna Jolen Kuzmenko, Anastassia Langinen
Näituse töörühm:
Richard Adang, Darja Jefimova, Liisa Kaljula, Paul Kuimet, Kaie Kukk, Ketlin Käpp, Maria Lota Lumiste, Anu Lüsi, Renita Raudsepp, Mati Schönberg, Mihhail Staško, Stanislav Stepaško, Laura Tahk, Terje Tammearu, Eva Tammekivi, Madli Valk
Täname:
Riina Põldroos, Juhan Põldroos, Rita Raave, Enn Kunila, Reigo Kuivjõgi, Sven Pertens, Margus Punab, Kädi-Liis Sepp, Kristian Taska, Sirje Helme, Eha Komissarov, Merike Kurisoo, Elnara Taidre, Ave Vellesalu
Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, Eesti Kunstnike Liit, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum – Teatri- ja Muusikamuuseum, Narva Muuseum, Tartu Ülikool, Tallinna Reaalkool, Välisministeerium, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing