Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst 10.10.2020 – 21.03.2021

Asukoht: 2. korrus, suur saal 

Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata.

Kumu näitusel on väljas 200 eset vaaraodemaa rikkalikust pärandist. Nende seas on sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused ja skulptuurid. Ühelt poolt räägivad esemed vana egiptlase maailmast, teisalt on igaüks omaette kunstiteos.

Videotuur

„Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“: lühitutvustus, eesti keeles (kuraator Jaanika Anderson)

Kuigi sõna „kunst“ toonasest keelest puudus, tegeleti ümbritseva kujutamisega aktiivselt. Vanade egiptlaste arusaam kunstist erines oluliselt tänapäevasest. Mõte kunstist kui iseseisvast loomingulisest väljendusviisist oli tundmatu. Kunst täitis nende jaoks maagilist eesmärki, andes vormi sellele, mida sooviti ellu äratada. Egiptlaste ettekujutuse järgi oli kiviplokist väljatahutud kuju samavõrd elus ja oluline kui isik, keda see kujutas. Nii kuulusid kunstnikud ühelt poolt käsitööliste hulka, teisalt salapärasesse maagia ja religiooni sfääri. Tänapäeval võime üldistada, et Vana-Egiptuse kunsti üks iseloomulikumaid jooni oli jäik reeglite järgimine. Reeglid kehtisid kõikide kunstiteoste loomisel nii kujutamisviisile kui ka sisule. Vaenlasi hävitava vaarao, teineteise embuses olevate surnute või jumalatele ohvriandide toomise stseenide kordumine ei tähendanud mitte kujutlusvõime puudumist, vaid ideoloogiliste ja religioossete reeglite järgimist.

Seitsme alateema kaudu jutustab näitus vaaraode aja elukorraldusest ning usust igavikku, inimeste, loomade ja jumalate erineval moel ning eesmärgil kujutamisest, hieroglüüfidest kui kunstivormist ning tarbekunstist. Lisaks annab näitus aimu eestimaalaste seostest Vana-Egiptusega, liikudes edasi 19. sajandi Egiptuse vaimustuse aega, mis tõi Egiptuse muistiseid ka meie muuseumikogudesse.

Näitust saadab eestikeelne raamat ning mitmekülgne publikuprogramm.

Valitud teisipäevadel toimuvad pärast muuseumi sulgemist õhtused eriekskursioonid. Ette tellida saab giidiga näitusekülastust, koolidele ja lasteaedadele muuseumitunde ning seltskondadele meeleolukaid elamusprogramme.

Galerii

1 / 5

1 / 5

Näitused on publikule avatud:

„Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“ Kumu kunstimuuseumis 10.10.2020–21.03.2021
„Egiptuse hiilgus. Viimased võimsad dünastiad“ Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis 09.10.2020–21.03.2021

Esemetekstid

Vaaraode aeg
Inimene ja tema hing
Loomade maailm
Jumalad
Tarbekunst
Kirjakunst
Egiptus Eestis
Elu pärast surma

Näituse meeskond Kumu kunstimuuseumis:

Kuraator: Paolo Marini (Museo Egizio)
Kaaskuraator: Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum)
Projektijuht: Inga Jaagus
Näituse kujundus: Jaana Jüris ja Neeme Külm (Valge Kuup Stuudio)
Näituse graafiline identiteet ja saaligraafika kujundus: Asko Künnap
Raamatu graafiline disain ja meediagraafika kujundus: Külli Kaats

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, Tartu Ülikooli muuseum

Galerii

Galerii

1 / 24

1 / 24