Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?
Anna-Stina Treumund (1982–2017) oli feministlik kunstnik ja aktivist ning ühtlasi esimene Eestis, kes sidus oma kunstnikupositsiooni selgelt lesbiks olemise kogemusega. Tema kunstiprojektid olid Eesti 2000. ja 2010. aastate kunstiväljal ja feministlikus liikumises märgilise tähtsusega sündmused, mis pole oma aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi, kuigi laiemat tunnustust kunstnik oma eluajal ei pälvinud. Seda viga parandada püüdes jõuab publikuni seni suurim ülevaatenäitus Anna-Stina Treumundi loomingust, mis kaardistab tema tegevust nii fotograafi, kaasaegse kunstniku kui ka aktivistina. Treumundi mõjutanud kunstnike, nagu Marju Mutsu ja Kai Kaljo kõrval astuvad näitusel tema teostega dialoogi ka noored autorid – Janina Sabaliauskaitė Leedust ning Elo Vahtrik ja Maria Izabella Lehtsaar Eestist –, kes jätkavad oma loomingus kvääre ja feministlikke otsinguid.
Anna-Stina Treumund on öelnud, et ainult kunstiga ei tee midagi. Sellest sõnumist inspireerituna toimub näituseperioodi vältel töötubade sari Aktivismikool, mille eesmärk on innustada kodanikuaktivismi Eestis.
Teosed näitusel
Galerii
Kuraatorid Piret Karro-Arrak ja Magdaleena Maasik kunstnikust:
Anna-Stina Treumundi loominguline teekond sai alguse 2000. aastate esimesel poolel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus ta fotograafia eriala tudengina tegeles peamiselt identiteediotsingute ning keeruliste inimsuhete ja perekonna küsimustega. Läbi intiimsete (auto)portreede esitas ta eksistentsiaalseid küsimusi enesekuvandi ja kuuluvuse kohta ning uuris, mida tähendavad naise elus sellised eesmärgid nagu perekonna loomine ja emaks saamine.
Jätkates õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas, süvenes Treumund aina enam soo ja seksuaalsusega seotud teemadesse ning kehtestas end üha enam kvääriliikumise aktivistina. 2010. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis avatud esimese suurema isikunäitusega „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“ algatas kunstnik laiema diskussiooni lesbide representatsioonipoliitika üle Eestis.
Oma äratuntavalt kväärifeministliku käekirjaga võttis ta aja jooksul suuna installatsiooni ja kolmemõõtmelisuse poole – eriti selgelt tuli see esile tema 2016. aasta lõpus Tartu Kunstimuuseumis avatud isikunäitusel „M-i märg unenägu“, mis käsitles naise seksuaalsust ja BDSMi ehk erinevaid vastastikusel nõusolekul põhinevaid seksuaalseid valu- ja võimumänge kui üht radikaalsemat patriarhaadikriitilist praktikat.
Kunstnikud:
Anna-Stina Treumund, Maria Izabella Lehtsaar, Janina Sabaliauskaitė, Elo Vahtrik, Kai Kaljo, Marju Mutsu, Joosep Kivimäe, Piibe Kolka
Töögrupp
Kuraatorid: Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik, Triin Tulgiste-Toss (1987–2024)
Näituse kujundus: Marge Monko
Graafiline disain: Lilli-Krõõt Repnau
Küljendus: Tuuli Aule
Tehniline juht: Andres Amos
Koordinaator: Johanna Jolen Kuzmenko
Konsultant: Rebeka Põldsam
Publiku- ja haridusprogrammid: Maari Hinsberg, Frederik Klanberg, Maria Lota Lumiste
Richard Adang, Nele Ambos, Tanel Asmer, Kaarel Eelma, Pärtel Eelma, Erik Hallik, Erik Hõim, Mihkel Kosk, Ketlin Käpp, Kärt Lend, Tõnis Medri, Reigo Nahksepp, Kaisa-Piia Pedajas, Johann Põldra, Renita Raudsepp, Brigita Reinert, Mati Schönberg, Laura Tahk, Allan Talu, Terje Tammearu, Inga Tislar, Uve Untera, Madli Valk
Täname:
Maire Treumund, Barbara Treumund, Gertrud Treumund, Riinu Rahuoja, Brigitta Davidjants, Bruno Kadak, Kadri Kallaste, Karin Karindi, Dagmar Kase, Aet Kuusik, Nele Laos, Tanja Muravskaja, Kristina Paju, Tiina Põllu, Jaanus Samma, Killu Sukmit, Mare Tralla, Airi Triisberg, Tanel Veenre, Helen Volber
