teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres 11.11.2022 – 07.05.2023

Asukoht: 2. korrus, suur saal

2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.

teamLab esindab kunstisuunda, mis ülistab 21. sajandi alguse tehnoloogiat ja selle potentsiaali luua harmoonia keha ja meele ning inimese ja looduse vahel. Neis looduse eluringi kujutavates teostes justkui peegelduks inimlik unistus millestki ideaalsemast kui elu ise. Jääb vaataja otsustada, kas tõlgendada teamLabi kunsti lihtsalt esteetiliselt nauditavate teostena või sotsiaalselt laetud kriitikana, milles väljendub mure looduse ja keskkonna tuleviku pärast.

Kumu kunstimuuseumis näidatakse kolme teost, mis kujutavad katkematute lainete, tärkavate, õitsevate ja närbuvate lillede ning tuleleekide kaudu looduse igavest ringkäiku. teamLabile omaselt on näitusesse kaasatud ka külastaja: mobiiliäpi abil saab igaüks süüdata leegi oma telefonis või käeviipega mõjutada seinal kasvavaid lilli.

„Kõik ookeanid on omavahel seotud ja kõik maailma lained on omavahel seotud. Klassikalises Ida-Aasia kunstis on laineid tihti kujutatud joontekimbuna. Joonte abil loodud lained aitavad meil mõista, et iga laine on osake suurest vetevoost ja kannab endas elu, otsekui oleks see elusolend. Kui lained kerkivad, tunneme võimsat elupuhangut ja tundub, nagu elaks igaüks neist oma elu. Ent kui laine taandub ja kaob, mõistame haprustundega, et see oli vaid tükike ookeani. Ja see ookean on seotud kõigi teiste ookeanidega ning iga laine kõigi teiste lainetega.

Lained tunduvad elavat, sest elu on nagu kerkiv laine – imepärane nähtus, mis maailmamere lõputust avarusest ikka ja jälle esile tõuseb. Kunstiteose ruum koosneb ühest pidevast katkematust lainest, millel ei ole algust ega lõppu. Vaatajale avanevad korraga lainemassi välimus ja sisemus, mis on üks.

Lainevahus puhkevad õide ja närtsivad lilled, korrates üha uuesti elu ringkäiku. Lainetel ja lilledel ei ole fikseeritud vaatepunkti, mis lubab vaatajal ruumis vabalt ringi liikuda. Sein, millele teos on projitseeritud, ei mõju vaatajat ja kunstiteost lahutava piirina ning lilledest tulvil ruum sulab ühte teost tajuvate inimeste ruumiga.

Tuleleeki kujutav teos mitmekordistub ja levib inimeste seas, kes seda üha edasi annavad. Kord juba inimeste hoida, kandub tuli inimvõrkude kaudu laiali ja jääb nõnda kestma, isegi kui algleek kustub. Sellest saab kindla keskpunktita, hajus ja kõikne kunst.

Kogedes piiride kadumist keha ja kunstiteose vahelt, tajume ka enda ja maailma vaheliste piiride ähmastumist ning tunnetame veelgi selgemalt, et oleme maailmaga üks, lahutamatu tervik.“

Koordinaator: Inga Jaagus

Teosed näitusel

Galerii

1 / 3

Vaata

Vaata

Vaata

1 / 3

Vaata

Vaata

Vaata