Mikkeli muuseum esitleb teoseid Leedu silmapaistvaima kunstikoguja Mykolas Žilinskase kogust
Mikkeli muuseumis avaneb 8. novembril näitus „Vabaduse pant. Mykolas Žilinskase kunstikogu“, mis toob publikuni Leedu 20. sajandi kõige silmapaistvama kunstikoguja kollektsiooni tõelised pärlid alates vanade meistrite suurejoonelistest maalidest kuni 20. sajandi kunstini.
Ligi 45 aastat aktiivset kunstikogumist tõi Mykolas Žilinskase (1904–1992) kogusse üle 1600 kunstiteose. Selle kogu loomisega ja üleandmisega oma sünnimaale aastatel 1968–1988 soovis 1940. aastal kodumaalt põgenenud ja elu lõpuni Lääne-Berliinis eksiilis elanud Žilinskas toetada ja tugevdada Leedu rahvuslikku vaimu ja jõukust. „Ma elan, et näidata, mida üks leedulane suudab, kui ta Leedut väga kalliks peab,“ on oma filantroopilise ja ühiskondliku tegevuse kohta öelnud Žilinskas ise. Kaunases on tema kogule pühendatud M. K. Čiurlionise Riikliku Kunstimuuseumi osana eraldi galerii.
Näituse kuraatori Kerttu Männiste sõnul kogus Žilinskas kirglikult ja palju, lähtus enda maitsest ja vaistust ning lähenes kunsti soetamisele samasuguse riskijulgusega nagu oma äritegevusele. Selle tulemusel kujunes kirev kogu, millest võib leida Euroopa vanade meistrite maale, koopiaid tuntud kunstiteostest, Saksa ja Prantsuse realismi ja modernismi, harrastuskunstnike töid, väheuuritud naiskunstnike teoseid ning Leedu autorite loomingut.
„Käesolevale näitusele jõuab Žilinskase kollektsiooni absoluutne paremik: teosed, mis igapäevaselt moodustavad Žilinskase maaligalerii püsiväljapaneku. Galeriihoone kapitaalremondi tõttu oleme saanud kollektsiooni silmapaistvamad teosed tuua Eesti kunstipubliku ette,“ lisas Männiste.
Žilinskase kogust leiab ka Eesti päritolu kunstniku Maximilian Maksolly (1880‒1968) teose. Eesti kunstilukku on Maksolly ennast maalinud lahingu- ja ajaloomaalidega ning Eesti Vabariigi riigitegelaste portreedega. Valdav osa tema Eestis asunud loomingust hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal. Näituselt leiame kauni portree Klikeria Bõkovast, kellest sai 1926. aastal Maksolly abikaasa.
Žilinskase üheks kunstikogumise põhimõtteks oli Leedu kunstnike – võimalusel nii nende, kes elasid Nõukogude Leedus, kui ka pagulaskunstnike – loomingu soetamine ja autorite toetamine. Selliste autorite hulka kuulub näiteks väga isikupärase maalilaadiga, aga elu hammasrataste vahele jäänud Albertas Veščiūnas, 1944. aastal Leedust Stuttgarti põgenenud ja sealt edasi USA-sse emigreerunud kunstnik.
Mykolas Žilinskast on nimetatud 20. sajandi kõige salapärasemaks leedulaseks. Ta oli veendunud patrioot, kes tegi hiilgavat karjääri Leedu vabariigi riigi- ja valitsussektoris ning osales aktiivselt ühiskondlikus elus. Tema plaanid toetada kodumaa kultuuri ja teha esimesi samme kunstikogumises lõi segamini Teine maailmasõda. 1949. aastal asus Žilinskas püsivalt elama Lääne-Berliini, kus jätkas ettevõtlusega ning kus jõudis haripunkti ka tema huvi kunsti ja kunstikogumise vastu.
„Näitus „Vabaduse pant“ jätkab Mikkeli muuseumi ajaloolisi erakogusid tutvustavate näituste programmi, laiendades seda Eesti kuulsatelt kollektsionääridelt nagu Alfred Rõude või Martin ja Francesca Luther edasi meie naabrite juurde. On tähtis teadvustada, kui olulist rolli on mänginud teatud inimeste isiklikud valikud ja otsused meie kunstipärandi säilimises ja mõnikord ka kunstnike endi käekäigus,“ rõhutas Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.
Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Näitus „Vabaduse pant. Mykolas Žilinskase kunstikogu“ on Mikkeli muuseumi avatud kuni 8. märtsini 2026.
Kuraator: Kerttu Männiste
Konsultant: Irmantė Šarakauskienė
Näituse kujundus: Hans Otto Ojaste
Graafiline disain: Ott Metusala