Jevgeni Zolotko (1983) on üks omanäolisemaid Eesti nüüdiskunstnikke. Näitus toob publiku ette kunstniku viimaste aastate loomingu ja spetsiaalselt näituseks valminud uued teosed.
2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Hilda Kamdroni (1900–1972) kaks joonistustesarja kujutavad vana Tartu hävimist Teise maailmasõja purustuste ja sõjajärgse moderniseerumise tagajärjel.
Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.
Näitus oletab, milliste ruumide, objektide ja piltidega on end ümbritsenud ja mille kaudu ennast defineerinud Eesti keskklass.
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.
Jevgeni Zolotko (1983) on üks omanäolisemaid Eesti nüüdiskunstnikke. Näitus toob publiku ette kunstniku viimaste aastate loomingu ja spetsiaalselt näituseks valminud uued teosed.
2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Hilda Kamdroni (1900–1972) kaks joonistustesarja kujutavad vana Tartu hävimist Teise maailmasõja purustuste ja sõjajärgse moderniseerumise tagajärjel.
Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.
Näitus oletab, milliste ruumide, objektide ja piltidega on end ümbritsenud ja mille kaudu ennast defineerinud Eesti keskklass.
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.