Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseumis saab ülevaate Eesti kunsti eri ajajärkudest – akadeemilisest stiilist modernismini, sovetpopist kaasaegse kunstini. Eraldi vaatamisväärsus on maja moodne arhitektuur.
Piletite müük lõpeb pool tundi enne muuseumi sulgemist.
Kadrioru kunstimuuseum on ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum Eestis. Vanade meistrite teoste mõtestamine on ka näituste ja haridusprogrammide fookuses. Muuseum asub Kadriorus, Vene tsaari Peeter I jaoks ehitatud barokklossis.
Maist septembrini on muuseum avatud ka esmaspäeviti, oktoobrist aprillini on muuseum esmaspäeviti suletud.
28.07–29.08 püsiekspositsioon osaliselt suletud. Kehtivad sooduspiletid.
Kadriorus asuv Mikkeli muuseum on pühendatud erakollektsioonide ja kunstikogumise tutvustamisele. Muuseumi püsiväljapaneku moodustab Johannes Mikkeli kogu, vahetuvad näitused toovad publiku ette tänapäevaseid ja ajaloolisi erakollektsioone.
Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem kirikukunstikogu.
04.08 Näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad” suletud.
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust. Lisaks toimub aastas kaks kuni kolm vahetuvat näitust erinevatel teemadel.
Näitus vaatleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ajastul, orientiiriks ühendustunde taastamine.
Näitusel asetatakse Eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – Kristine, Lydia ja Natalie Mei – mitmekülgne looming dialoogi nende kaasaja kunstiloomega.
Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni (1976) esmakordsel isikunäitusel Eestis näeb kuut mastaapset teost aastatest 2004–2025.
Seni suurim Anna-Stina Treumundi (1982–2017) isikunäitus annab ülevaate end Eestis esimesena lesbikunstnikuna määratlenud autori loomingust.
Näitus esitleb kunstnik ja sisearhitekt Mari Kurismaa (1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni.
Dresdeni Riikliku Kunstikogu ja Eesti Kunstimuuseumi ambitsioonikas koostöönäitus, mis uurib Eesti ja Saksa/Saksi kunsti kokkupuutepunkte ajaloos ja kaasajas.
