Eesti Kunstimuuseumi külastas mullu üle 350 000 kunstihuvilise

Äsja lõppenud 2023. aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi filiaale, näituseid ja publikuprogramme 352 704 kunstisõpra. Sealhulgas sai haridusprogrammidest osa üle 26 281 õpilase ja kunstihuvilise.

Aastaga tegi Eesti Kunstimuuseumi külastatavus märgatava tõusu. Kui 2022. aastal leidsid kunstihuvilised tee meie muuseumidesse 213 934 korral, siis 2023. aastal oli külastajaid 138 770 võrra rohkem.

Eesti Kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme sõnul on külastajanumbrite tõusu taga kõigi töötajate suur pühendumine. „Kindlasti on tegemist ka mitme hea asjaolu kokkulangemisega – Niguliste muuseumi taasavamine, sisukas näitusteprogramm kõikides muuseumides ja arvukad lisaprogrammid meie külastajatele, väikelastest eakateni,“ ütles Helme.

Lõppenud aasta oli muuseumile eriline, sest 11. märtsil avati Eesti Kunstimuuseumi filiaali Niguliste muuseumi uus klaaslift ja taevakorrus. Ligi aasta kestnud rekonstrueerimistööde tulemusena avati uuendusena ka Väikese kabeli galerii. Eesti Kunstimuuseumi viimase kümnendi suurim arendusprojekt „Taevale lähemal! Klaasliftiga Niguliste torni“ kuulutati Tallinna 2023. aasta turismiteoks ja pälvis Muinsuskaitseameti aastaauhinna kategoorias „Uus ajaloolises keskkonnas“.

Mullu sündis ka Eesti Kunstimuuseumi vahetuvate näituste kõigi aegade publikurekord: 2022. aasta novembrist 2023. aasta maini Kumu kunstimuuseumis avatud rahvusvaheline digitaalkunsti näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ kogus 95 000 külastust.

Lisaks teamLabi näitusele osutusid eelmise aasta populaarsemateks näitusteks „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“, „Kunst antropotseeni ajastul“ ja „Läbi su silmaterade musta kuru“ Kumu kunstimuuseumis ning „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ Niguliste muuseumis. Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ kandideerib ka Eesti muuseumide aastaauhinnale 2023. aasta parima näituse kategoorias. Kadrioru kunstimuuseum rõõmustas eelmisel aastal publikut näitusega „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“. Loodusesõprade lemmikuteks kujunesid aga Adamson-Ericu muuseumi näitus „Puude taga on mets“ ja Mikkeli muuseumi väljapanek „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“.

Mullu avatud menukamatest näitustest on Kumu kunstimuuseumis jätkuvalt avatud „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“, „melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+“ ja „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“.

Uus aasta algab Eesti Kunstimuuseumile tegusalt juba 1. jaanuarist, sest täna avatakse kontserdiga „Kahekordselt kuninglik. Kaks trompetit ja kaks orelit“ XXXVI rahvusvaheline Niguliste orelinädal. Lisaks õhtustele kontsertidele kutsub muuseum orelinädala raames osalema erinevates põnevates tegevustes kogu päeva vältel. Keskpäeviti meenutatakse jõulukuuse all koos kutsutud külalistega Niguliste värvikat ajalugu ning kell 15 saavad huvilised koos organist Andres Uiboga külastada orelirõdu. Iga päev kell 16 toimuvad orelipooltunnid.

Eesti Kunstimuuseum on põhipartneriks 3. jaanuaril Šveitsis Suschi muuseumis avatavale Anu Põdra loomingut tutvustavale suurnäitusele „Ruum minu keha jaoks“ („Anu Põder: Space for My Body“). Näitust kureerib eelmise Veneetsia biennaali peanäituse kuraator Cecilia Alemani.

Vaata Eesti Kunstimuuseumi 2024. aastal avatavaid näitusi siit.