Eesti Kunstimuuseumi külastas mullu 388 600 kunstisõpra
Möödunud 2025. aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi filiaale, näitusi ja publikuprogramme 388 600 kunstisõpra. Aastaga tegi Eesti Kunstimuuseumi külastatavus märgatava tõusu. Kui 2023. ja 2024. aastal leidsid kunstihuvilised tee meie muuseumidesse 350 000 korral, siis mullu oli külastajaid 38 600 võrra rohkem.
„Eesti Kunstimuuseumi aasta on olnud edukas. Nii meie oma kui ka rahvusvahelistest muuseumidest erakordseid teoseid pakkunud ja hästi läbiviidud mitmekesised näitused on olnud tähtsad muuseumi sisutegevusele ja paelunud ka publikut. Selline tasakaal on Eesti Kunstimuuseumile oluline. Edu märgiks on rahvusvahelise huvi tõus ja suurenenud külastatavus. Rõhutan ka seda, et edu on toonud muuseumi kõikide osakondade pingeline töö, sest iga nähtava sündmuse taga on muuseum kui tervik,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Eesti Kunstimuuseumile oli mullu üks märgilisi sündmusi Dresdenis Lipsiusbau kunstihoones avatud näitus „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Dresdeni Riiklike Kunstikogude (Staatliche Kunststammlungen Dresden) ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös korraldatud näitust saab praegu näha Kumu kunstimuuseumis.
Eesti kunsti rahvusvaheline tutvustamine jätkub ka alanud aastal: märtsis avatakse Londonis Dulwichi Pildigaleriis mahukas Konrad Mäe näitus, kuhu jõuab enam kui poolsada kunstniku teost Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist ja erakogudest. Väljapanekusse loob kaasaegse kunsti sekkumise Kristina Õllek. Aprilli alguses avatakse aga Pariisi Moodsa Kunsti Muuseumis näitus, mille keskmes on Olga Terri, Anu Põdra ja Kris Lemsalu looming.
Mullu avati Kumu kunstimuuseumis ka esimene spetsiaalselt lastele loodud näitus. Mänguline väljapanek „Tu ja Minakaru“ laiendab vanema Eesti kunsti püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700‒1945“ ning kutsub koos tegelaste Tu ja Minakaruga avastama, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, aidates meil ennast ja teisi paremini mõista.
Kadrioru kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 25. sünnipäeva. Rahvusvaheliste näituste kõrval pöörati juubeliaastal erilist tähelepanu lastega peredele, kui avati vahva tegevustuba, ekspositsiooni tegevuspunktid ja teatraalne audiogiid. Kadrioru kunstimuuseum avas mullu ka graafikakabineti – püsiväljapanekut laiendaval näitusepinnal tutvustatakse välisgraafika rikkaliku kogu aardeid.
2025. aasta kevadel sai Niguliste muuseumis alguse kontserdisari „Kunst kõlab“. Muusikaüritustel esitletakse üheskoos kunsti ja muusikat ning üles astuvad nii Eesti kui ka rahvusvaheliselt tuntud muusikud ja kuraatorid. Sarja lätteks on Niguliste muuseumi keskaegse kunsti aarded ja näituseprogramm. Praeguseks on toimunud kolm kontserti ja sari „Kunst kõlab“ jätkub ka alanud aastal.
Kõikide uute ja rahvusvaheliste tegemiste kõrval ei ole Eesti Kunstimuuseum unustanud tööd eesti kunsti ajalooga. Kumu kunstimuuseumi üliedukas näitus õdedest Meidest näitas, et hästi esile tõstetud pärand kõnetab publikut samavõrra kui särav olevik.
Suure publikumenu pälvisid eelmisel aastal näitused „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“, „Õed Meid. Avangard ja argielu“ ning „Ragnar Kjartansson. Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ Kumu kunstimuuseumis, „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ Kadrioru kunstimuuseumis, „Eesti raamat 500. Reliikviad“ Niguliste muuseumis, „Sooster 100. Vaade erakogudest“ Mikkeli muuseumis ning „Azulejos. Portugali pärlid“ Adamson-Ericu muuseumis.
Mullustest menukamatest näitustest on Kumu kunstimuuseumis jätkuvalt avatud „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ (12. aprillini) ning „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ (22. veebruarini). Niguliste muuseumis on avatud „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ (29. märtsini). Kadrioru kunstimuuseumis on veel vaid 25. jaanuarini võimalus külastada näitust „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“, mis toob vaatajani rikkaliku ülevaate lillekujutistest Madalmaade kunstis.
Uus aasta algab Eesti Kunstimuuseumis Niguliste muuseumi orelinädalaga, mis pakub publikule mitmekesist programmi kontsertide, loengute ja kohtumistega. Külastajaid ootab ainulaadne võimalus avastada orelimuusika rikkalikku maailma ning nautida Niguliste muuseumi jõulumeeleolu. Rahvusvahelist orelisündmust korraldatakse Nigulistes juba 40. korda. Orelinädala avakontsert toimub 1. jaanuaril kell 17, kui musitseerivad Priit Aimla, Silver Niinemets ja Samuel Jalakas (trompetil), Ivar Kiiv (tromboonil) ning Andres Uibo ja Kadri Toomoja (orelil).
Vaata Eesti Kunstimuuseumi 2026. aastal avatavaid näitusi siit.