Eesti Kunstimuuseumi kogudesse lisandus 2025. aastal ligi tuhat museaali
2025. aastal jätkas Eesti Kunstimuuseum oma kogude täiendamist nii kunstiklassika kui kaasaegsete autorite loominguga. Mullu lisandus Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 983 uut museaali, neist enamik jõudsid fotokogusse.
„Kollektsiooni lisandunud teoste autoritest võib esile tuua kunstnikud, kelle töid omandati pärast Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusi – Natalie Mei, Ülo Sooster, Merike Estna, Urmas Lüüs, Jaan Toomik –, ja kunstnikud, kelle looming on muuseumi huviorbiidis seoses plaanitavate näitustega nagu Kristina Õllek ja Angela Maasalu,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna-Türkson.
Nii näiteks jõudis mullu Eesti Kunstimuuseumi kogusse Merike Estna monumentaalmaal „Pimedik“ (2024–2025), mis valmis Kumu kunstimuuseumi tellimusel rahvusvahelise grupinäituse „Nad hakkasid kõnelema“ jaoks. Teos kuulub mõni aasta tagasi kunstniku elukohas Mehhikos alguse saanud teemaliini, mis keskendub emaks saamise kogemusele ning sellega kaasneva „kosmilise plahvatuse“ kujutamisele kultuuriloost tuntud madonna ja lapse motiivi kaudu. Teose puhul on tegemist kunstniku seni mastaapseima kompositsiooniga, mille ta on maalinud ühele terviklikule lõuendile.
Eesti Kunstimuuseumi kogusse jõudis ka Urmas Lüüsi installatsioon ja kaks raami seeriast „Härra N-i elu ja surm“ (2024). Valitud kolm teost pärinevad Kumu kunstimuuseumi näituselt „Härra N-i elu ja surm“. See näitus juhatas külastaja väljamõeldud karakteri härra N-i majamuuseumisse, jutustades Lüüsi loodud uute kunstiobjektide ning muuseumide kogudest pärit tööde abiga kodanluse sünnist Eestis.
Galerii
Eesti Kunstimuuseumi 106. sünnipäeva puhul kinkis Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts muuseumile Ülo Soosteri maali “Aknad” (1968–70). Ülo Soosteri autoritehnikas aknaseeria läbiv motiiv – nelinurkne avaus krobelises müüris – pärineb kunstniku Pika jala väravatornis asunud Tallinna ateljeest. Kunstniku viimastel eluaastatel alustatud, tühjaks jäänud aknavaatega teos võimaldab heita pilku Soosteri autoritehnika tööprotsessile. Lisaks jõudis muuseumi kogusse ka viis Soosteri joonistust, nende hulgas „Mona Lisa“ (1960), millega ta parafraseerib Leonardo da Vinci ikoonilist teost.
Darmstadti Baltisaksa Selts kinkis Eesti Kunstimuuseumile mullu kaks väärtuslikku Gustav Adolf Hippiuse portreemaali, mis kujutavad Hageri pastorit David Friedrich Ignatiust ja tema abikaasat Magdalena Christinat. Tegemist on olulise täiendusega muuseumi baltisaksa kollektsioonile.
Stockholmi oksjonilt omandas Eesti Kunstimuuseum Kristjan Raua joonistuse „Tammeraiuja“ (u 1938–1942). Suure tamme raiumist kujutav motiiv tugineb eepose „Kalevipoeg“ kuuendale lool ja on Raua säilinud loomingus haruldane. Joonistus kuulus 1944. aastal Rootsi lahkunud eesti arstiteadlase ja Tartu ülikooli õppejõu Jüri Suurküla kogusse.
Eesti Kunstimuuseumi kogusse jõudsid mullu ka Valerian Loigu, Edmund Arnold Blumenfeldti ja ajalehe Eesti Ekspress fotokogud. Eesti Ekspressi fotokogu sisaldab jäädvustusi Draakoni, Vabaduse ja Hobusepea galeriides toimunud näitustest, mis pakuvad väärtuslikku sissevaadet Eesti kunstiellu 21. sajandi esimesel kümnendil.
Valikuga 2025. aastal lisandunud teostest saab tutvuda siin.