Eesti Kunstimuuseumi algatatud rahvusvaheline uurimisprojekt keskendub 20. sajandi esimese poole Eesti kunstile
Eesmärgiga elavdada 20. sajandi esimese poole eesti kunsti valdkondadeülest uurimist ja tugevdada sellega tegelevate uurijate võrgustikke toob projekt kokku Eesti, Norra, Läti, Taani ja teiste riikide teadlased. Uurimisprojekti algataja on Eesti Kunstimuuseum, koostööpartnerid Lillehammeri Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikool.
Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), Mart Kuldkepp (University College London) ja Nils Ohlsen (Lillehammeri kunstimuuseum) on sõnastanud 20. sajandi alguse Baltikumi ja Skandinaavia konteksti võrdlevalt analüüsiva kolme uurimisvõrgustiku grupi teemad: rahvuslik identiteediloome ja põlisrahvaste mõtestamine visuaalkultuuris; poliitiline, kultuuriline ja intellektuaalne ajalugu ja loomingulised suhted; esimesed rahvusliku kaasaegse kunsti erakogud kui puuduv lüli kunstiajaloos.
2025. aasta veebruaris ja aprillis toimuvad projekti raames kohtumised, avalikud loengud ja arutelud erinevates Eesti ja Norra institutsioonides. Avasündmusena leiab 11. veebruaril kell 18 Eesti Kunstiakadeemias Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loengute sarja raames aset Charis Gullicksoni (Nordnorski Kunstimuuseum, Tromsø) loeng „Põhjamaade muuseumide dekoloniseerimine“, mis küsib, kuivõrd kujundab koloniaalminevik muuseumide ja kuraatorite tegevuse kaudu tänapäeva.
27. veebruaril kell 17 toimub Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis arutelu teemal „Rahvusliku enesemääramise rahvusvahelised ajalood. Kogemus, representatsioon ja mälu“. Kohtumine algab Iiri Moodsa Kunsti Muuseumi (IMMA) kuraatori Seán Kissane’i loenguga „Ühised lõimed. Kunst ja rahvuse ülesehitamise ajaloo ühised mustrid“, mis avab IMMA ulatusliku rahvusvahelise, kunsti keskset rolli rahvuslikus enesemääramises esile tõstva näituse ja uurimisprojekti „Enesemääramine. Üleilmne vaatepunkt“ kogemust. Seejärel arutlevad Seán Kissane, Ruth Hemstad (Norra Rahvusraamatukogu teadur, Oslo Ülikooli Arheoloogia, konserveerimise ja ajaloo osakonna kaasprofessor), Eva Piirimäe (Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitikateooria professor) ja Mart Kuldkepp selle üle, millist osa on rahvusliku enesemääramisega seotud protsesside kujutamine mänginud ajaloomälus, ning kust oleks võimalik leida rahvusüleseid seoseid ja paralleele.
Uurimisprojekt jätkub 6. märtsil kell 12 Norras Lillehammeri kunstimuuseumis seminariga „Puuduv lüli kunstiajaloos: esimesed rahvusliku kaasaegse kunsti erakogujad Põhjamaades ja Baltimaades“. Seminari eesmärk on vaadelda kogumispraktikaid ning keskenduda uut tüüpi kollektsionääride kunstilistele, kultuurilistele, poliitilistele ja ühiskondlikele motiividele.
Uurimisprojekti lõpuüritus toimub 18. märtsil Kumu kunstimuuseumis.
Kõik avalikud üritused on tasuta ja toimuvad inglise keeles.