Eesti Kunstimuuseum avab Ukuarus näituse „Virumaastikud“
Ukuaru muusikamaja pressiteade (14.01.2026)
Mitu aastat tagasi alanud läbirääkimised Eesti Kunstimuuseumiga on päädinud Rakverele suure võiduga – Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru galerii saab neljaks kuuks näitusele haruldased teosed.
„Toome esmakordselt Rakvere publikuni Eesti Kunstimuuseumi kogudest pärit teosed, keskendudes valikus Virumaal sündinud või selle paigaga oma eluteel ühel või teisel moel seotud olnud kunstnike loomingule,“ ütles näituse kuraator Magdaleena Maasik.
Eesti Kunstimuuseumi teoste näituste liikumine majast välja on küllalt keeruline protsess. „Näitused toimuvad pigem muuseumites, kus on võimekus võtta teoseid vastu heades tingimustes ja kus kohapealne turvalisus on tagatud. Laenutame ka ise teiste muuseumite teoseid – rahvusvaheline koostöö toimib. Aga pigem on harvad need juhud, kui mitte-muuseumid saavad võimaluse meie teoseid näidata. Ukuaru on üks neist eranditest,“ rääkis Maasik. „Eriti maalid ja graafika on keskkonna osas tundlikud. Siin (Ukuarus) saime koostöös tingimused maalidele väga heaks.“ Muuseas tuli teha tööd õhuniiskuse kontrollimise, valgustuse ja potentsiaalselt väljast sisse jõudva UV-valgusega.
Maasik on viimased kolmveerand aastat töötanud näituse „Virumaastikud“ kontseptsiooni ja kokkupanemise kallal. Ta otsis Kunstimuuseumi kogudest maastikumotiive ja kohaspetsiifiliselt just Virumaa omi. „Proovisin avada Eesti kunstiajaloo jutustust läbi maastiku. Ka minu juured on siin Virumaal, maakodu Eismal ja suvila Võsul. Virumaa on mulle endale lähedane. Seetõttu teadsin ka neid paiku ja piirkondi kogudest otsida,“ selgitas Maasik. „Siinseid maastikke on kunstnikud väga palju kujutanud, kuid otsisin eelkõige neid teoseid, mille puhul on kindlasti teada, et tegu on mõne Virumaa paigaga, näiteks on pealkirjas kohanimi välja toodud.“
Samuti pidas kuraator oluliseks naiskunstnike fookusesse toomist. „Vanema kunsti puhul on seda muidugi keerulisem teha, kuna naistel oli vähem võimalusi kunstnikena läbi lüüa ning seetõttu on nad ka kunstiajaloos rohkem varju jäänud. Kuid just seetõttu võikski neile teoste valikut koostades rohkem tähelepanu pöörata.“
Pärides kuraatorilt kõige hinnalisema töö kohta, vastab Maasik diplomaatiliselt, et Eesti kunstimuuseumi töötajad hindavad kõiki teoseid võrdselt ja näevad neis hindamatut kultuurilist väärtust. „Aga ümber ei saa vaadata ka kunstiturust, mis hindu mõjutab – mida vanem on teos või mida tuntum kunstnik, seda väärtuslikum ta on,“ ütles Maasik. „Baltisaksa kunstnikest on hinnas Eugen Dückeri maalid, Eesti omadest Kristjan ja Paul Raud, nõukogude ajast Richard Sagrits ja Richard Uutmaa. Igast perioodist on sellel näitusel midagi väärtuslikku. Endale isiklikult meeldivad pisikesed Erna von Brinckmanni mälestusalbumid, mis sisaldavad toredaid karikatuurses stiilis pilte tema suvistest matkadest Virumaal. Need albumid pole varem füüsiliselt välja olnud, seega on publikul haruldane võimalus neid nüüd näha.“
Vanimad teosed näitusel on valminud juba 19. sajandi alguses, nende hulgas ka üks Otto Friedrich von Pistohlkorsi maal, mille kohta on Maasikul lugu rääkida. „Meil oli pikem kunstiteaduslik uurimus, kas maal kuulub isale või pojale von Pistohlkorsile – mõlemad olid kunstnikud. Lõpuks leidsime kargukujulise signatuuri. Kuna pojal oli jalg amputeeritud ja ta signeeris oma maale karguga, saime teada, et tegemist on poja maaliga.“
Selliseid ja teisigi põnevaid lugusid kuuleb edaspidi giididega tuurilt muusikamajas Ukuarus.
„Näitust ette valmistades kogunes materjale muidugi rohkem kui välja panna mahuks. Ida-Virumaal on tööstusmaastik niivõrd oluline osa kohamälust ja mingil määral puudutab ka antud näitus seda teemat, kuid teoseid jaguks kindlasti ka eraldi väljapanekuks. Samamoodi ka mere, rannakülade ja kalapüügi teemaga seotud teoseid. Ka kohalikud kunstnikud Sagrits ning Uutmaa vääriksid eraldi oma näituseid, samuti saaks teha spetsiifiliselt naiskunstnike väljapaneku või baltisakslaste oma – kuidas nemad on kohalikku kultuuri, inimesi ja paiku kujutanud.“
Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru galeriis on näitus „Virumaastikud“ avatud 31. jaanuarist kuni 31. maini.