Esileht esiletoodud ürituste ja näitustega

Reedest, 24. oktoobrist näeb Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni Riiklike Kunstikogude suurejoonelist koostöönäitust „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Näitus oli suvel eksponeeritud Dresdenis ning jõuab nüüd Eesti publiku ette. Näituse kuraatorid on Kadi Polli, Marion Ackermann ja Sergey Fofanov.

Eesti Kunstimuuseum kutsub sügisvaheajal lapsi ja peresid osa saama väljapanekutest, programmidest ning tegevustest muuseumi filiaalides. 

Alates reedest, 17. oktoobrist on Kumus avatud näitus „Tu ja Minakaru“, mis on loodud spetsiaalselt lastele. Mänguline väljapanek laiendab vanema Eesti kunsti püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700‒1945“ ning kutsub koos tegelaste Tu ja Minakaruga avastama, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning aitab meil ennast ja teisi paremini mõista.

11. oktoobril avaneb modernismi ja realismiga tegelevas MORE kunstimuuseumis Hollandis näitus „Euroopa reaalsused“. Rahvusvaheline näitus pakub värske vaate 1920.–1930. aastate Euroopa realismile, näidates ligi 80 kunstiteost 20 riigist. Eesti Kunstimuuseum saadab Hollandisse Eduard Ole maali „Reisijad“ (1929) ja August Janseni „Tütre portree“ (1926), mis kuuluvad Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooni.

Konrad Mägi on näitusel kõrvuti selliste Euroopa 20. sajandi kunstiajaloo suurkujudega nagu Vincent van Gogh, Edvard Munch ja David Hockney.

Eesti Kunstimuuseum osales 25.–27. septembril Euroopa Muuseumiakadeemia (EMA) aastaauhinna konverentsil Budapestis, kus koos kolleegidega Belgiast ja Ukrainast tutvustati näitust „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“.

Raamat kaasneb näitusega „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ Kumu kunstimuuseumis (26.09.2025–22.02.2026). Raamat esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa loomingut ning annab ülevaate tema laiahaardelisest tegevusest.

Kumu kunstimuuseumis 26. septembril avanev näitus „Videviku geomeetria“ esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (snd 1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni, tuues vaataja ette kunstniku tegevuse mitmekülgsuse.

3. septembril Tallinnas toimunud Instari ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud Atraktiivsete Tööandjate Päeval tunnustati tudengite hulgas populaarsemaid Eesti tööandjaid. Sarnaselt eelmise aastaga on Eesti Kunstimuuseum humanitaarerialade tudengite hulgas üks hinnatumaid tööandjaid.

Ka siin oma elu viimastes piltides otsisid ja leidsid Sa midagi uut, mõtestasid ümber, jõudsid milleski arusaamisele. Ma loodan, et Sa ei pahanda, ma panen selle teksti juurde nüüd ühe neist viimastest, mis Sa mulle läkitasid – „Läheb edasi“. Head teed sulgi minna, armas Enn ja aitäh, et olid!

Ühelt poolt räägib ilmunud väljaanne lühikese, aga aktiivse elu- ja loometeega kunstnikust, kes tõi Eesti kunsti lesbilise ja kväärifeministliku vaate. Teisalt avaneb siin postsotsialistliku Eesti LGBTQ+-kogukonna arengulugu.

Alates 5. septembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Näitus ja sellega kaasnev raamat kaardistavad tema tegevust nii fotograafi, kunstniku kui ka aktivistina. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024).