Grand Tour. Estonian Artists in Italy
Location: 3rd floor, B-wing
Itaalia on sajandeid olnud kunstirännakute olulisemaid sihtpunkte. Eesti kunstis tuletab see maa meelde eelkõige Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Johann Köleri, August Weizenbergi, Ants Laikmaa ja Konrad Mäe loomingu. Need olid kunstnikud, kelle jaoks Itaalias töötatud aeg tähendas loomingulist hiilgevormi, inspiratsiooni ja emotsionaalset kõrgepinget.
Eestist, nagu mujaltki pärit kunstnikke meelitas Itaaliasse mahe kliima, kaunis loodus ja klassikaline tsivilisatsioon. Itaalia oli mineviku ja igaviku kohtumiskohaks, mille vaimne kiirgus ulatus Euroopa kaugetele äärealadele. Kui ka selle tsivilisatsiooni märkide rohkus põhjast tulnut esialgu hämmastasid, mõjus eriti Rooma ja selle ümbrus Campagna, aga ka Napoli kõigile kunstnikele erakordselt inspireerivalt. Itaalia toimis kontakttsoonina, kus lõikusid geograafiliselt ja ajalooliselt tavaliselt eristatud isiksuste elutrajektoorid. Võõra kaudu õpiti tundma iseennast ja mõtestama oma kodumaad.
Mõiste Grand Tour, mis tähistas elukogemuse saamiseks ja eneseharimiseks ette võetud pikemat reisi, kujunes 17. sajandi lõpupoole kultuurilooliselt oluliseks nähtuseks. Esialgu oli kuid, vahel aastaidki kestnud ringsõit kättesaadav vaid vähestele – ringreisideks oli vaja raha, aega ja motivatsiooni. Pärast Napoleoni sõdade lõppu 1815. aastal, mil paranesid reisitingimused ja kasvas jõukas kesklass, hakkas varasem individuaalne rännak asenduma massiturismiga. Seda uue ajastu algust esindavad näitusel Kolu mõisast pärit meremehe Ottocar von Ungern-Sternbergi 1870. aastaist pärit fotod. Grand Touri olulisteks sihtpunktideks Euroopas olid algusest peale Šveits ja Itaalia. Need olid kohad, kus põimusid oma suurejoonelisusega hinge mattev loodus ja tsivilisatsiooni hõng, kus toideti nii hinge kui mõistust.
Itaalia oli sihtpunkt, kus sai arendada oma ajalooteadvust ja kunstimaitset, vaadata ja omandada kunstiteoseid, millel usuti olevat püsiv väärtus. Neid, kes ise reisida ei saanud, lohutasid rännakud toas ja vaimusilmas: aukartustäratavat hulka Itaaliat puudutavat reisikirjandust (siia kuuluvad ka näiteks siinsetest kunstnike Carl Alexander von Winkleri, Constantin Kügelgeni jt reisimälestused) täiendas vaategraafika, mille kaudu tekkis ja tihtipeale ka kinnistus ettekujutus Itaaliast. Nii tavalised turistid kui kunstnikud teadsid juba ette, mida uurida Itaalia-reisi populaarseimates sihtkohtades Veneetsias, Firenzes, Roomas ja Napolis. Loomulikult rännati usinalt pliiatsi ja pintsliga. Tartu Ülikooli 1803. aastal avatud joonistusklassis kopeeriti tuntud meistrite vaateid, kuid tõeliselt arendavaks peeti võimalust töötada kohapeal. Tuhanded Euroopa kunstiakadeemiate kasvandikud, nende seas ka näiteks Eestist pärit Carl Timoleon von Neff, Otto Friedrich Moeller, Johann Köler ei saanud end Itaalia kogemuseta tunnistada professionaalideks. Oli neid, kes veetsid Itaalias aastaid (August Weizenberg) või kelle jaoks Itaaliast kujunes pidev vaimu ja tervise turgutamise koht ning Raffaelist suur kunstiline eeskuju (Carl Timoleon von Neff).
Näitusel eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kollektsioonidest ja erakogudest.
Kuraator: Tiina Abel
Kujundaja: Urmas Viik
For centuries, Italy has belonged among the most popular destinations for art journeys. In Estonian art, Italy reminds us of Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Johann Köler, August Weizenberg, Ants Laikmaa and Konrad Mägi. They enjoyed their heydays, best inspiration and top emotional state while working in the country.
Mild climate, picturesque scenery and classical civilization were the magnets attracting artists from Estonia and elsewhere. Italy was the meeting point of the past and eternity, its spirit reached the far borders of Europe. First, the abundant signs of civilization amazed those coming from the North, but before long they found their inspiration electrified by the area of Campagna and Naples. Italy was a contact zone, where the lives of people coming from different historical and geographical backgrounds met. The foreign element helped to understand oneself and gave a deeper meaning to homeland.
The term Grand Tour, denoting a longer journey undertaken for self-education and the accumulation of life experience, developed into an important cultural landmark in the late-17th century. First the tour, lasting for months and sometimes even years, was affordable only for a few – the availability of money, time and motivation was crucial. In 1815, after the Napoleonic Wars, travelling conditions improved, the wealthy middle class developed and as a result, the originally individual travels were replaced by mass tourism. At the exhibition, the beginning of this new era is well-displayed on the photos from the Kolu Manor, taken by Ottocar von Ungern-Sternberg in the 1870’s. From the very beginning, Switzerland and Italy were the main destinations of the Grand Tour in Europe. Both countries had breathtaking landscapes and a strong air of civilization, nourishing both the mind and the spirit.
As a destination, Italy allowed refining one’s awareness of history and taste, admiring and acquiring works of art believed to be of permanent value. Those unable to travel nourished themselves at home and in mind: volumes of travel and guidebooks on Italy (among them also the travelogues by local artists Carl Alexander von Winkler, Constantin Kügelgen and others) were supplemented by scenic prints, creating and fixing a mental picture of Italy. Tourists and artists knew well beforehand what to look for in the most popular destinations in Italy – Venice, Florence, Rome and Naples. Pen and paper were reliable travel companions. In 1803 a drawing class was opened at Tartu University, where students copied scenes by popular masters. However, the opportunity to work on spot was considered the top of all. Thousands and thousands of students from different European art academies, Carl Timoleon von Neff, Otto Friedrich Moeller and Johann Köler, all three coming from Estonia among them, could not consider themselves as true professionals without an Italian experience. Some spent years in Italy (August Weizenberg); some nourished their mind and body in Italy on a regular basis and had Raffael as their greatest paragon (Carl Timoleon von Neff).
The display comes from the collections of Art Museum of Estonia, Tartu Art Museum, Tartu University Library Department of Rare Books and Manuscripts, Tartu University Art Museum and private collections.
Curator: Tiina Abel
Designer: Urmas Viik
