1802. aastal uuesti avatud Tartu Ülikoolis asutati loodusajaloo professuur eesmärgiga anda teadmisi nii taimedest ja loomadest kui ka kivimitest. 1838. aastal nimetati August Matthias Hagen Tartu ülikooli ametlikuks joonistusõpetajaks. Geoloogia vallas kujunesid Hageni esimeseks tähtsamaks tellimuseks Johann Friedrich Parroti suurt Ararati ekspeditsiooni kirjeldava raamatu illustratsioonid. Selliseks tööks olid Hagenit ette valmistanud tema varasemad kunstiõpingud, mis ajastu vaimus hõlmasid joonistusreise imetletud Alpidesse. 1820. aastate alguses oli Hagen reisinud Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Juba nendel õpperännakutel ei köitnud teda mitte niivõrd maalilised orud ja karjuseidüll, mida võis näha 1790. aastatel Krause ja Grassi Šveitsi-joonistustel, vaid mäed ise oma vägevuses, ürgsuses ja igavikulisuses – nii nagu neid geoloogiateadusest inspireerituna tajusid saksa romantikud.
Alates 1833. aasta suvest suundus Hagen oma joonistusrännakutega maaliliste Liivimaa Šveitsi maastike ja ordulosside varemete juurest Põhja-Eesti rannikule ja Soome. 1835. ja 1836. aasta suvel järgnesid uued reisid Soome lõunarannikule ja Soome lahes paiknevale Suursaarele. Kunstnikku võis ajendada ülikooli otsene tellimus, olgu siis võimaliku teaduspublikatsiooni või loengute illustreerimiseks. Ta oli Vene keisririigis avastanud Maa geoloogilise ajaloo mõttes tõeliselt ürgse ja üleva paiga, kus looduse jumalik jõud joonistus välja sama dramaatiliselt kui Alpides. Eesti põhjarannikust vaid 55 km kaugusel olev Suursaar on Eestile lähim koht, kus paljandub ürgkivim graniit. Suursaart on õigusega nimetatud geoloogia vabaõhumuuseumiks, mille kujunemisel on oma osa andnud nii tektoonilised liikumised ja vulkanism kui ka hilisem kulumine. Ürgsed loodusjõud on graniitsaart kurrutanud ja muljunud, lõhestanud ja lihvinud, luues pinnavormidest dramaatilise vaatemängu.
Kumu blogi 