Tundmatu kunstniku maal „Maastik figuuridega“ saabus Kadrioru lossi erakätest 1986. aastal. Endise omaniku andmetel oli teose autoriks Gillis van Coninxloo (1544–1607), keda peeti vaat et metsamaastiku leiutajaks ja peamiseks viljelejaks. Maal näib kujutavat looduspilti kui pelgupaika. Kolm väikest stseeni markeerivad püha perekonna põgenemist Egiptusesse ja sealt naasmist. Kompositsiooni keskosas paremal istuva Neitsi Maarja põlvedel seisev… Loe edasi

See Oskar Kallise teos on üks eriskummalisemaid seksitöötaja kujutisi Eesti kunstiloos. Naise „ebasündsale“ tööle viitavad kaelust ehtiv roosa boa ja taustal öösinas helendavad tänavalaternad, ent tema androgüünsed või isegi mehelikud näojooned, parukana näiv leekivpunane juuksepahmakas ja laiad õlad panevad küsima: kas tegemist võib olla esimese, tänapäeva mõistes transnaise kujutisega Eesti kunstiväljal? Kallis on oma tegelast… Loe edasi

Marko Mäetamme ja Kaido Ole veider kontseptuaalne persoon John Smith tegutses Eesti kunstväljal peaasjalikult aastatel 2001–2005. Mäetamme ja Ole ühises ateljees sündinud ja skandaalsel näitusel „yBa“ Tallinna Kunstihoones välja ilmunud Johni loominguliseks crescendoks jäi ilmselt esinemine Veneetsia biennaalil Eesti paviljonis 2003. aastal. Infantiilselt lõbusas installatsioonis, mida saatis suisa tema autobiograafiline romaan, selgus, et John oli… Loe edasi

Teos dokumenteerib 11. Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2008) Eestit esindanud projekti „Gaasitoru“. Kohaspetsiifilise installatsiooni esimene näituseruumi jaoks kohandatud variant loodi 2009. aastal. Arhitektide Maarja Kase ja Ralf Lõokese, kunstnik Neeme Külma ning kuraator Ingrid Ruudi koostöös sündinud „Gaasitoru“ projektist on saanud Eesti kaasaegse kunsti ja keskkonna suhetes oluline maamärk. See juhtis jõuliselt tähelepanu kaasaegse kunsti potentsiaalile käsitleda… Loe edasi

18. sajandil leiab naistest kunstiharrastajaid Eesti- ja Liivi- maal peamiselt aadlidaamide hulgast. 19. sajandi alguseks hakati joonistusõpet tähtsaks pidama ka Tartu ülikooli professorite ja ametnike tütarde hariduses.Säilinud pildid lasevad aimata, et kui poiste koduses joonistusõppes keskenduti looduse kujutamisele ning arhitektuuri- ja kartograafiateadmiste arendamisele, siis tüdrukud püsisid rohkem toas ja joonistasid pigem ees- kujulehtede järgi.Naisele sündsaks… Loe edasi

Teos pärineb Temnikova & Kasela galeriis 2017. aastal toimunud näituselt „Vahesein“, kus Jaanus Samma võttis vaatluse alla avalikud tualettruumid. Näitusel esitletud tööd võtsid tualettruumi erinevate meediumide abil elementideks lahti, pakkudes vaatajale tutvumiseks pissuaaride, wc-pottide, tualettpaberihoidjate ja loputuskasti keti käepidemete kollektsiooni. Ruumianalüüsi üheks algelemendiks oli pissuaare eraldav vahesein, mis andis näitusele ka nime ja mis kujundina… Loe edasi