Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm

29. aprill – 28. august 2011
Kumu kunstimuuseumi 4. korrus, B-tiib

Näitusel asetuvad omavahel dialoogi kaks Eesti 20. sajandi teise poole omanäolisemat linnamaalijat, kelle 1970.–1980. aastate looming kõneleb urbanistliku keskkonna erinevatest tajumisviisidest. Kuigi Ludmilla Siim (1938) ja Jüri Palm (1937–2002) kuuluvad sünniaastatelt samasse popkunstist ja hüperrealismist mõjutatud kunstnikepõlvkonda, võib öelda, et kumbki on oma suhtes linliku miljööga jõuliselt isikupärane – üksi linnas.

yksi-linnas-ljudmilla-siim-ja-jyri-palm-1

Ludmilla Siimu linn on helge modernistlik city – mitte niivõrd seitsmekümnendate alles kerkiv Tallinn, kuivõrd selle tulevikumudel. See on linnaruumi kõige kaasaegsemate lõikude – esimeste klaasiste kõrghoonete ja uusrajoonides elavate noorte linlaste – Tallinn. Jüri Palmi linn on kujuteldav öine metropol, mille elanikud meenutavad kangelasi toonastest lääne filmidest – tsiklitel läbi prahihunnikute kihutavad motoantroposed, teksaülikondades gängsterid, erkpunaste huultega naisvambid ja üksildased kaabudes flanöörid.

yksi-linnas-ljudmilla-siim-ja-jyri-palm-2

Nii Siim kui Palm toovad vaatajani artistlikke metropole, millel pole kunstnikke toona reaalselt ümbritsenud linnaga suuremat pistmist – näiteks võib siit leida eesti kunsti esimesi urbanistlikke kaleidoskoope, suurlinnavertiigot, metropolierootikat ja linnaelu kiirusele viitavat liialdatud perspektiivi. Samas on seitsmekümnendate Tallinn alles esimeste internatsionaalses stiilis kõrghoonetega linn, kus pole veel eskalaatoreid, maisitõlvikuks kutsutavat Olümpia hotelli, telemaja, linnahalli, neljarajalist Pirita teed, purjespordikeskust TOP ega uut lennujaama. Seega võib nii Siimu kui Palmi linnakangastustest otsida nii võõrandumist neid ümbritsevast nõukogude olmest kui moderniseerumise vastukajasid üldisemalt, kiirete ühiskondlike muutustega kaasnevaid hirme ja ihasid, visioone, peapööritust ja fantasmagooriaid.

yksi-linnas-ljudmilla-siim-ja-jyri-palm-3

Tegemist on Ludmilla Siimu esimese suurema retrospektiiviga – Siim lahkus 1977. aastal Tallinnast elama Helsingisse ja muutus Nõukogude Eestis persona non grata’ks. Samuti pole varem kokku pandud tagasivaadet Jüri Palmi varasele linnateemalisele loomingule, mil ilmnevad teemad ja motiivid, mis painasid kunstnikku kuni tema viimaseks jäänud isikunäituseni “Tallinna tuled” 2002. aastal.

yksi-linnas-ljudmilla-siim-ja-jyri-palm-4

Näitusel on esindatud Ludmilla Siimu ja Jüri Palmi linnateemalised tippteosed Eesti Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Viinistu kunstimuuseumi kogudest ning erakogudest. Näituse on kujundanud Jaanus Samma, graafilised lahendused teinud Tuuli Aule.

yksi-linnas-ljudmilla-siim-ja-jyri-palm-5

Näituse avamisel esitletakse ka eesti- ja inglisekeelset värviliste reproduktsioonidega kataloogi, kus kahe kunstniku vastandlikku linnaloomingut avavad Liisa Kaljula ja Eha Komissarov. Kataloogi on kujundanud Tuuli Aule.

http://artishok.blogspot.com/2011/08/intervjuu-ludmilla-siimuga.html

Näitus jääb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiivas avatuks 28. augustini 2011. aastal.

Täiendav info:

Liisa Kaljula
näituse kuraator
6026046, 5162688
liisa.kaljula@ekm.ee