Swedbanki kunstipreemia 2008

05.12.2008-15.02.2009
Kumu kunstimuuseum

 

Swedbanki kunstipreemia 2008 laureaadiks sai Miks Mitrevics Lätist. Võitjat autasustati 10 000 euroga. Žürii esinaine Iris Müller-Westermann: “Miks Mitrevics uurib väga vana küsimust: Kes me oleme ja kuidas me maailma tunnetame? Me tunnetame maailma oma tegusid ja kogemusi rekonstrueerides ja meelde jättes. Kuid Miks Mitrevics näitab ilma vähimagi irooniata, et mineviku rekonstrueerimine on võimatu katse.”

swedbanki-kunstipreemia-2008-1

Näitusel on üleval Swedbanki kunstipreemia 2008 tööd viie riigi viielt kandidaadilt: Taavi Piibemann (Eesti), Miks Mitrevics (Läti), Kristina Inciūraitė (Leedu), Alexander Vaindorf (Rootsi), kunstnikeduo Igor Makarevich ja Elena Elagina (Venemaa).

swedbanki-kunstipreemia-2008-2

Swedbanki kunstipreemia 2008 laureaadi valib välja rahvusvaheline žürii koosseisus: Iris Müller-Westermann (Moderna Museet, Rootsi), Maaretta Jaukkuri (Kunstnernes Hus, Norra), Norbert Weber (vabakutseline kuraator, Saksamaa), Jarosław Suchan (Sztuki muuseum, Poola) ja Sirje Helme (Kumu kunstimuuseum, Eesti).

swedbanki-kunstipreemia-2008-3

Laureaadi valiku juures on läbi aastate hinnatud kunstniku aktiivset tegutsemist eelmise aasta jooksul, samuti tema tööde uuenduslikkust ning rahvusvahelist mõistetavust.

swedbanki-kunstipreemia-2008-4

Swedbanki kunstipreemia traditsioon sai alguse 2000. aastal, mil Hansapank koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega hakkas Eestis omanimelist kunstipreemiat välja andma. Esimese preemia võitis Marko Laimre (2000), edasi Ene-Liis Semper (2001) ja Marko Mäetamm (2002). 2003. aastal laienes võimalus auhinnale kandideerida ka Läti ja Leedu kunstnikele, samal aastal sai preemia laureaadiks Artūras Raila Leedust. Selle tunnustuse vääriliseks on osutunud veel Gints Gabrans (2004) Lätist, Mark Raidpere Eestist (2005) ja Valdas Ozarinskas Leedust (2006).

swedbanki-kunstipreemia-2008-5

 

2008. aasta kandidaadid:

Miks Mitrevics, Läti

Miks Mitrevicsi valdkond on installatsioon, mis põhineb biograafilisel materjalil ja selle käsitlemisel mingis laiemas kontekstis. Erilist tähelepanu on pälvinud Mitrevicsi käekiri, mis taotleb estetiseeritud ja elegantset tulemust ka kõige jämedakoelisema materjali kasutamisel. Tallinnas esineb Miks oma tuntuima teosega “Collection of Persons”. Töö ühendab erinevate teemadega installatsioone, mis igaüks lähtub mõnest persoonist. Installatsioonid üldistavad persoonilugu, asetades selle laiemasse ühiskondlikku konteksti.

Kristina Inciuraitė, Leedu

Inciūraitė töötab erinevate meediatega ja on tuntud kui postsotsialistliku ühiskonna muutuste kajastaja. Konkursile laekus Inciūraitė värskeim töö “Test” (2007–2008), milleks on graafikat, video- ja fotokunsti kaasav kolmeosaline installatsioon. Graafikasarjas “Oilblot Test” (2007) on kantud siiditrüki tehnikasse üle kujundid, mida kasutatakse psühholoogias Rorschach Inkblot testis, et analüüsida patsiendi isikuomadusi ja emotsionaalset seisundit. Fotoseeria „Veteran Women” kujutab Mazeikiu naftatehase tööveterane, keskealisi sotsiaalselt kindlustamata naisi. Video “Oil City”, (2007–2008) viib vaataja Mazeikai töölislinnaosasse, mille probleemid keerlevad Poolast sissetoodud võõrtööjõu ümber.

Igor Makarevich ja Elena Elagina, Venemaa

Makarevich ja Elagina on alates 1980. aastatest tegelenud art povera vene variandi loomisega ja nad mõlemad kuuluvad Moskva kontseptualistlikku kunstigruppi Kollektiivsed Tegevused. Kunstipreemiale esitatud töö “Vene idee” on rohkete alltekstidega mahukas installatsioon, mis ühendab erinevaid kunstimeediume ja orgaanilisest ainest tehtud objekte. Installatsiooni üks lähtekohti on vastandumine kaasaegses kunstis valitsevale pseudodokumentalistikale. Nende sümboolne teemakäsitlus jagab seisukohta, et kunst peab ideoloogiliselt agressiivses nüüdistegelikkuses säilitama oma autonoomia ja võitlema kaasaegse kunstniku marginaliseerumise vastu.

Alexander Vaindorf, Rootsi

Vaindorf tegutseb peaasjalikult video- ja installatsioonikunstnikuna. Näitusele esitatud video “Detour” käsitleb keskealisi naisi Ukrainast ja Venemaalt, kes töötavad illegaalidena Roomas, kus nad on moodustanud oma vene ja ukraina rahvusrühmasid. Film tutvustab migrantidest tööliste saatust, põhiliselt naisi, kes veedavad igal pühapäeval ühiselt aega. Ülejäänud nädalapäevadel on nad aheldatud töökohtadele Itaalia majapidamistes, kuhu on palgatud koduabilisteks.

Taavi Piibemann, Eesti

Piibemaan esindab kontseptualistlikku fotokoolkonda, mis töötab must-valge fotoga ja kasutab analüütilisi lähtekohti. Ka Piibemann osaleb näitusel mitmeosalise installatsiooniga. Projekt hargneb nägemise ja mittenägemise ümber, tõstatab vaatamisega seotud küsitavusi, kaasab väljamõeldud ja tegeliku pimeduse teemasid. Piibemanni projekti juhatab sisse pikk kardinatega ääristatud koridor, kuhu projitseeritud kujutise nägemiseks peab vaataja pidevalt tööd tegema ja seda endast eemale tõukama, kuid tegelikult osutub just vaataja objektiks teose pimetäpil. Koridor jätkub 2004. aastal valminud uues töötluses fotodiptühhoni ja fotosarjaga “Kasutatud kirjandus”.